On jälle hommik… mille õhtut pole olnud…
Ühesõnaga tegelikult tahtsin ma üht etendust kiita, mida eelmine nädal vaatamas käisin – tegemist on Ugala etendusega – 80 päevaga ümber maailma ;) Ei tasu ennast heidutada lasta faktist, et tegemist on kogu perele mõeldud etendusega aga tõesti nii südamest naerda pole ma teatris juba ammu saanud. Võib-olla oli viga minu tujus ja muu tujuga oleksin vaadanud teistmoodi aga nii see seekord läks… Väga ehtsalt oli kujutatud igasugu erinevadi rahvaid! :) Seda ei saa kirjeldada… seda peab nägema… :)
Aga hämmastama pani mind fakt, et peale etendust… kui rahvas saalist lahkus… tormas trobikond lapsi lava taha… autogramme küsima… kas nii siis tänapäeval käivad asjad nii…. näitlejatest oli tõesti kahju…
Vat seekord siis niimoodi….