kes varastas jõehobu?

Koht, kus ühtegi eestlast veel ei ole. Äkki oled sina see, kes on esimeseks. Kui huvitab. Vahvad pildid. Nagu päris. http://dubster.com/cars/

Eile vaatain tee vee kolmest liikuvat pilti Piinatud geenius, kui aga reklaami ajal niisama mujale klõpsisn oli lahe avastada, et pro seitsmes oli täpselt sama film täpelt sama koha peal, võib-olla ainult natuke ees ja sealt algaski võistlus, kummal on pikemad reklaamid, kumma film lõpeb varem ja nagu arvata oli võitis loomlikult meie oma hea tee vee kolm! Pro seitse lihtsat jäi oma reklaamide rohkuse pärast maha! Nii, et oleme õnnelikud, tee vee kolm ei ole veel vällamaa kanalitele reklaamides järele jõudnud.

Filmidega on mul see nädal üldse hästi läinud. Suur X tuleb seinale teha, sest häbi tunnistada aga ma käisin esimest korda CC Plazas, ei tea miks ma sinna varem jõudnud ei ole aga nii see on nüüd on see käik tehtud ja film Sideways vaadatud :D Hoiatus: peale seda tuleb jube veini isu! Mis on aga hea. Mina ei saanud see õhtu veini aga eks seda sai teistel päevadel limpsitud, nii, et isu juba täis.

CC Plazast aga nii palju, et ma ei suuda ikka veel harjuda selle paukmaisi lõhna ja krõbistamisega ja roheline exit silt vahtis ja valgustas mind ka küljepealt! Uhhh… aga mugav oli aga jahe kah, minul jah aga kus mul ei oleks! Minu teadvusesse jõudsid ka muud filmid… Lost in Translation – lõpuks ometi! Amelie – juba viiendat korda vist, ma ei saa sellest filmist kuidagi üle. Midagi oli veel. Kindalsti oli.

Juhuslikult oli Kolumbuses Genialistide kontsert ja täisesti juhuslikult olin mina ka seal. Poisse ei näinud eriti aga laulud olid kuulda. Sassis õhtu. Poisid olid kindalsti oma tuntud headuses. Lava seal aga nii madal ja ma ei viitsinud eriti ette trügida. P.S. Ka Kolumbuses käimine oli minu jaoks esmakordne :D

Need, kes EE-d loevad, neile on ka teada meie “Kanahakkliha” võidukäik ja õdus, mis see tekitab välismaalastes aga nii see on. Ise pole seda hiljuti vaadanud, kuid olgem ausad see on jube, kuid mind ei traumeeri see nii nagu välismaalasi, meile on Harry Egipti looming tavaline, see oli iga päev me televiisori kastides, ise olin sellel ajal küll väikene tüdruk ega mäleta aga hiljem on neid ju ka vaadatud. Asoo, et millest ma kõnelen, vaata just SIIT saad ka sina sellest aimu!

Raamatukoguhoidjad aga vaatdake seda > ühe naise raamatukogu

e-kaarti saata? Siis neile, kes veel ei tea > http://www.etv.ee/index.php?03337

Minu vaieldamatu lemmik.

aga mitte sellest ei tahtnud ma kõneleda. Olles äsja 22 saanud oli tore kuulda neidude juttu, kelledest üks sai täna 21. Nimelt 21 pidi veel hea olema aga siis kui neiuke 22 saab, siis ta ei oska küll enam midagi teha, sest see pidi ikka liiga vana juba olema.. mõelge 22, 23 oli hopis ätt juba. Mõnus ja muigama ajav oli seda kuulata. Seal oli ka rohket Ä tähti :D Lahe. Nii palju kui on inimesi on arvamusi. Midagi ei ole sinna küll parata. Minu meelest oli 20 halb saada, number ju vahetub, järgmine kriisipunkt on vist 30. Aga elu läheb edasi… ega ta seisma jää ja aja möödudes saame me ehk targemaks ja õpime ka oma vigadest. Eheeee… oleks see vaid nii. Meie elu ongi vahel üks paranduste mitmekordne räga ja kahjuks vahel ei saagi enam midagi parandada. Oh, kus see mõte mul nüüd päehe kargas. Aga äkki ei olegi vaja midagi parandada… las olla nii nagu on. Aga see kehtib vaid elu kohta. Elektrikud võiksid elektri küll tagasi tuua. Nii hea oleks öelda – JA VALGUS SAI!

Nii, kunagi oli folk… suvel! Sai seal igasugu pilte tehtud. Ja nüüd on neist piltidest ka asja saanud. Kahjuks ei ole mina selle konkreetese pildi autor millest juttu tuleb aga siiski, just tänu minue see seal on :) Ühesõnaga oli Tuksami kontsert ja esireas olles sai ka klõpsutatud ja nüüd tuleb Maa ja Ilm ning seal esinevad nad jälle… ja meie, ehk Nublunni pilt on kasutusel reklaamis :D Lahe, kas pole? Nii armas. Teeb oma pisikese digikaameraga pilti ja näe kus see nüüd siis on :D

http://www.maajailm.ee/

Jah, olen oma kõrges vanuses selles täieliku veendumiseni jõudnud. Elekter kadus korterist neljapäeval ja siiani ei ole nägu näidanud… tänu jumalale, et on olemas keskküte! Süüa teha ei saa, pesta ei saa, toitu säilitada ei saa, õhtul on ainult küünal, nii, et muud teha eriti ei saa… lugemisest ei tulnud midagi välja, ei näinud eriti, meiki peale kanda on suht võimatu, sest küünla valgus ei valgusta eriti. Masendav. Kui ei peaks üksi olema, siis veel… aga jah. Lahendus saabub ehk nädala lõpul, mil jõuab tagasi kortetri omanik. Kõik on justkui korras > elektrikapis, naabrimees hea aitas! Appi!!! Lootusetu… internetti sai aga kaua see aku ikka vastu peab!

Ja bussid on ikka veel külmad ja teevad helikopteri häält!

Sünnipäev oli ka… armas

Aga täna päike paisatb!

…koos temaga.

Everybody’s waiting for springtime,
well winter can be cozy too!!!!!!

Mulle jõudis lõpuks pärale, et homme saan ma aastaksese vanemaks. Aastatega muutuvad need sünnipäevad järjest tähtsusetumaks ja ei oska sellest nagu mingit rõõmu tunda. Aga, kui päev käes, eks ma siis sära. Mis mul muud üle jääb. Eelmine aasta oli mul tunne, et saan 31, kas ma peaksin siis täanavu 32 saama? no way! Seekord on 22 ja 22, ilus arv kakskaks. Täna saab ka üks armas inimene 22 :) Oh jah.

Emal on veel siiani alles lipik, mis pandi mulle käe peale või ma ei tea kuhu kui ma sündisin, et segamini ei läheks vist :) Igatahes seal on number kahtesid rohkem kui küll, ma täpselt ei mäleta kas oli 8 või 6 (ka ilusad numbrid). Seda mäletan, et olin 1983.aastal Pärnu maakonnas 222 laps, kes sündis kell 22.00, 2 palat oli vist ka. Peaks ema juurde minema ja selle üle vaatama aga sürrilt palju oli neid kahtesid küll seal ja nüüd siis 22! Vanarahavas vist ütles, et 22 viimane taks, 26 lootus uus!

18. veebruar on Gregoriuse kalendri 49. päev. Juliuse kalendri järgi 5. veebruar (1901–2099)

Uursin natuke, mis kõik on toimunud maailmas 18. veebruaril peale selle, et mina siia maailma potsatasin (ego nagu ma olen):

• Mark Twainil ilmus 1885.aastal esimest korda Huckleberry Finni seiklused – vahva!
• 1979 Saharas sadas lund. Pooletunnine torm Lõuna-Alžeerias peatas liikluse. Mõne tunniga sulas lumi muidugi ära.
• 1929 esimesed Osacari saajad kuulutati välja
• 1930 – Pluto avastati, planeet ikka!
• 1966 Gambia sai iseseisvuse

Ehhh ja suhtelsiselt palju õnnetusi on juhtunud. Mind võib ka vahel nende õnnetuste alla lugeda :D Ma luban, siis kui ma jälle mõne tobedusega olen hakkama saanud. Kas või selle postitusega!

Peale raamatu Salasahver - raamatu ja toidu gurmaanidele (Map, 2002) ilmumist olen jäägitult kujundaja ja fotograafi Ruth Hiumerinna tööde fänn (kole sõna aga see on tõsi), kui vaadata tema töid.. siis sa lihtsalt jääd vaatama, need värvid! Ma pole kunagi saldust teinud, et armastan värve ja palju, kuigi mitte nii palju, et ise pidevalt roosas ja helesinises ringi hõljuda… aga fotod on toredad… või mis? Kuid siin sobuses ja talves lihtsalt vajan värve, et silmadel lõbusam oleks. Päikest nääb nagu kuuvarjutust ju!

http://www.hot.ee/rosapermanente/

…olen ma arvanud ja arvan siiani. [See on muide lause Hanif Kuireshi raamatust Äärelinna Buddha, ausaõna lugege seda. Hea raamat on, oih siinkohal parandas mind mu gümnaasiumi kirjanduse õpetaja, et hea romaan on. ]

Aga, et te kuidagi siin minu maailmas orienteeruda ja ka ise mitte ajast maha jääda… sest kellad on ju kõik käe pealt ää veõtud ja telefonid välja lülitaud, miina ju tahtsin nii, on minu pajatustes nüüd olemas kell :) Aeg on kajuks tähtis, see on üks asi mis meie elu kõige rohkem mõjutab, inimesed vananevad ja aeg ju läheb edasi. Öeldakse, et aeg parandab haavad, las see kell siis tiksuda siin ja parandada haavu. Ehk aitab… ja vahel mõjub rahustavalt lihtsalt vaadata kella liikuvaid seiereid, kuigi see hääl võib väga närvesööv olla. Olge mõnusad, naeratage ja nautige igat sekundit oma elust :D