kes varastas jõehobu?

Jah, olen oma kõrges vanuses selles täieliku veendumiseni jõudnud. Elekter kadus korterist neljapäeval ja siiani ei ole nägu näidanud… tänu jumalale, et on olemas keskküte! Süüa teha ei saa, pesta ei saa, toitu säilitada ei saa, õhtul on ainult küünal, nii, et muud teha eriti ei saa… lugemisest ei tulnud midagi välja, ei näinud eriti, meiki peale kanda on suht võimatu, sest küünla valgus ei valgusta eriti. Masendav. Kui ei peaks üksi olema, siis veel… aga jah. Lahendus saabub ehk nädala lõpul, mil jõuab tagasi kortetri omanik. Kõik on justkui korras > elektrikapis, naabrimees hea aitas! Appi!!! Lootusetu… internetti sai aga kaua see aku ikka vastu peab!

Ja bussid on ikka veel külmad ja teevad helikopteri häält!

Sünnipäev oli ka… armas

Aga täna päike paisatb!

…koos temaga.

Everybody’s waiting for springtime,
well winter can be cozy too!!!!!!

Mulle jõudis lõpuks pärale, et homme saan ma aastaksese vanemaks. Aastatega muutuvad need sünnipäevad järjest tähtsusetumaks ja ei oska sellest nagu mingit rõõmu tunda. Aga, kui päev käes, eks ma siis sära. Mis mul muud üle jääb. Eelmine aasta oli mul tunne, et saan 31, kas ma peaksin siis täanavu 32 saama? no way! Seekord on 22 ja 22, ilus arv kakskaks. Täna saab ka üks armas inimene 22 :) Oh jah.

Emal on veel siiani alles lipik, mis pandi mulle käe peale või ma ei tea kuhu kui ma sündisin, et segamini ei läheks vist :) Igatahes seal on number kahtesid rohkem kui küll, ma täpselt ei mäleta kas oli 8 või 6 (ka ilusad numbrid). Seda mäletan, et olin 1983.aastal Pärnu maakonnas 222 laps, kes sündis kell 22.00, 2 palat oli vist ka. Peaks ema juurde minema ja selle üle vaatama aga sürrilt palju oli neid kahtesid küll seal ja nüüd siis 22! Vanarahavas vist ütles, et 22 viimane taks, 26 lootus uus!

18. veebruar on Gregoriuse kalendri 49. päev. Juliuse kalendri järgi 5. veebruar (1901–2099)

Uursin natuke, mis kõik on toimunud maailmas 18. veebruaril peale selle, et mina siia maailma potsatasin (ego nagu ma olen):

• Mark Twainil ilmus 1885.aastal esimest korda Huckleberry Finni seiklused – vahva!
• 1979 Saharas sadas lund. Pooletunnine torm Lõuna-Alžeerias peatas liikluse. Mõne tunniga sulas lumi muidugi ära.
• 1929 esimesed Osacari saajad kuulutati välja
• 1930 – Pluto avastati, planeet ikka!
• 1966 Gambia sai iseseisvuse

Ehhh ja suhtelsiselt palju õnnetusi on juhtunud. Mind võib ka vahel nende õnnetuste alla lugeda :D Ma luban, siis kui ma jälle mõne tobedusega olen hakkama saanud. Kas või selle postitusega!

Peale raamatu Salasahver - raamatu ja toidu gurmaanidele (Map, 2002) ilmumist olen jäägitult kujundaja ja fotograafi Ruth Hiumerinna tööde fänn (kole sõna aga see on tõsi), kui vaadata tema töid.. siis sa lihtsalt jääd vaatama, need värvid! Ma pole kunagi saldust teinud, et armastan värve ja palju, kuigi mitte nii palju, et ise pidevalt roosas ja helesinises ringi hõljuda… aga fotod on toredad… või mis? Kuid siin sobuses ja talves lihtsalt vajan värve, et silmadel lõbusam oleks. Päikest nääb nagu kuuvarjutust ju!

http://www.hot.ee/rosapermanente/

…olen ma arvanud ja arvan siiani. [See on muide lause Hanif Kuireshi raamatust Äärelinna Buddha, ausaõna lugege seda. Hea raamat on, oih siinkohal parandas mind mu gümnaasiumi kirjanduse õpetaja, et hea romaan on. ]

Aga, et te kuidagi siin minu maailmas orienteeruda ja ka ise mitte ajast maha jääda… sest kellad on ju kõik käe pealt ää veõtud ja telefonid välja lülitaud, miina ju tahtsin nii, on minu pajatustes nüüd olemas kell :) Aeg on kajuks tähtis, see on üks asi mis meie elu kõige rohkem mõjutab, inimesed vananevad ja aeg ju läheb edasi. Öeldakse, et aeg parandab haavad, las see kell siis tiksuda siin ja parandada haavu. Ehk aitab… ja vahel mõjub rahustavalt lihtsalt vaadata kella liikuvaid seiereid, kuigi see hääl võib väga närvesööv olla. Olge mõnusad, naeratage ja nautige igat sekundit oma elust :D