kes varastas jõehobu?

Seitsmesed uudised tõid meelde fakti, et täna on volbriöö. Mina olen aga üksinda oma hieroglüüfidega teki all kaaslaseks vaid taskurätid, arvuti, telekas ja palavik va puravik. Jah olen nüüd lõplikult haige, täna pole teki alt veel välja saanudki, minust jäävad volbriöö lõkked põletamata ja kurjus maa alla, sest räägitakse et tuli pidi selle sealt välja ajama. Väljas ei ole ka kõige suurepärasem kevadilm, päike pole nägu näidanud ja sooja on alla 10 kraadi.

Tänased rekordiüritused:
1.uputan ja lämmatan end taskurättidega
2.telekapuldilt numbrite kulutamine
3.kraadiklaasi ära tapmine uputamise teel
4.12 tunniga lamatised

Ma ei saa aru kuidas saavad mõned inimesed poodlemist enda hobiks pidada… minul vist see geen puududb! Eile sai olude sunnil seda thtud! Appi. Lõpuks ei ole seal enam õhku ka! Aga olime seekord vähemalt edukad, mis sest, et pool 10 koju jõudsime. Elus tuleb teha asju, mis kahjuks ei pruugi meeldida.

…lendan minema koos esimeste korralike kevadilmadega. Jah, täna on kolimispäev! Koolis pole enam sel aasta suurt teha ja igatsen siit väikelinnast rohkem suurlinna rüppe :)

Olen tähele pannud, et satun peaaegu alati elama pruunide seintega tuppa, korra ka üleni pruuni korterisse. See on värv mida ma vihkan, eelistan lihtsalt rõõmsamaid värve. Minu ümbruse ja minu pesa välja nägemine on minu jaoks oluline, jah sõbrad ma tean et ei ole suur korra armastaja, kuid samas tahan, et minu ümber on “ilusad asjad”, ma tahan ennast oma keskknnas turvaliselt tunda. Viimasel ajal ongi mul pidev värvimise tuju, võõpaks midagi kasvõi kollasega üle, paneks tapeeti seina, ostaks kardinaid, ehitaks mõne riiuli – ideid on igasuguseid aga enamasti saan kriitika osaliseks, et milleks? Hommikul tahtsin selle tuju rahuldamiseks hoopis maailma hakata aga polnud millele ja polnud seda asja millega lahjendada õlivärve, andestage mu naiivsus :( Ma olen hull… kas keegi soovib endale mummulist riiulit?

…2 väikest hanepoga nüüd välja ei saa!

21. aprill, Tallinnas on tudengite kevadpäevad ja lund sajab!!!!!! Mina ainult urisesin selle peale eile ööe, kui koju tulin. Ongi hea, kuna hetkel vaevlen veepuuduses siis ehk saab lund sulatada!!! See eesti ilm on ikka eesti ilm, alles oli meeletult soe ja nüüd kui inimesed oma talveriided juba kappi peitnud hakkab lund sadama :S viimane aeg lõunamaale kolida, selle kliima soojenemisega pidi meil nii olema, et talved lähevad pikemaks ja suved jaheamaks!!! Kliima soojenemine??
Elagu pidev halb suusailm!!! :P

Kairi! Mõtled ehk, äkki sa ei tulegi tagasi, palud meie karmi kliima pärast poliitilist varjupaika! Kui see võimalik oleks! Aga annan lootust – hetkel päike juba paistab, kuid katused veel lume all!

Oktoobri tunne on, sest lund sajab, kuid vahe on selles, et oktoobris oleks see mind rõõmustanud nüüd hoopis teeb vihaseks, sest sain ju ilusat ilma ja õitsvaid tulpe juba Kölnis nautida!
Tegeleikult oli mul peas palju “tarka” juttu mida siia kuirjutada kuid… elu on selline, et mõtted kaovad. Päev otsa olen istunud ka valimis kasti taga, sest VKA valib endale uut üliõpilasesindust!

Eile nägin uhiuut Eesti filmi – Stiilipidu, mulle päris meeldis, selline lihtne lugu lihtsatest inimestest, kellel on unistused.

Mulle tõi lapsepõlve unistused meelde ja pani mõtlema sellele, et see kes ma olen nüüd ei ole üldse see kellena ma ennast väiksena ette kujutasin, kuid olen vaid 22 ja elu võib veel ootamatuid pöördeid teha. Nagu laulusalm kunagi ütles… ei me ette tea, mis elu meil tuua võib! appi… imalaks läheb kätte, nagu juba vana vana inimene räägib.

Enne filmi sai Peda folgil käidud, esimest korda elus, natuke tuli päris folgi tunnet, sest nii mõnigi bänd oli rahvalike mõjutustega ja juba ma igatsen juulikuud, et saaks päikeselõõsas 4 päeva murul pikutada ja nautida head muusikat ning seltskonda. Kuid juba täna õhtu saab nautida head muusikat ja seltskonda – VKA valimiste pidu!

Kölni katedraal… võimas ehitis, seda võib vaatada tunde, kõik need detailid…


Eks igal inimesel ole oma töö ja viis kuidas endale elatist teenida. Ilus.


Küln oli minu jaoks paradiis, sest armastan jõgesid ja sildu, eriti suuri ja mõnusai skulpuure, mis “ripuvad” vee kohal. Reini jõgi.

Eks siin müüakse igasugu asju, ikkagi Euroopa :)

Kodus on alles kõik nii pruun, tunnen puudust sellest rohelisusest.

Lihtsalt mega.

ja on ju tore elada siin ime-imelises ilmas
kus lihtsalt ei saa teisiti kui rõõmustama peab

Täna ma lihtsalt tundsin seda – olin raamatukogus, tuli vastu inimene, kes oli praktika ajal mu nn. ülemuseks oli juba möödaminemas, kui järsku peatas mu kinni kallistas ja ütles, et sa oled ikka nii armas tüdruk. Päev oli kohe päike :) Ja eriti ilus oli kui hea sõber ütles, et minu tulekuga tuleb kohe päike välja ja mitte ainult taevas :) Mu ego ainult kasvab! Aga nii hea on olla!

Inimesed on nii head!

Kodus olla on hea. Selles olen ma nüüd veendunud. Ära käia on hea vaheldus, kuid alati tahaks tagasi tulla. Ma ei kujuta end elamas, kuskil mujal kui eestis aga kunagi ei või ette teada, mis elu toob, samas tahaks sellist kogemust kah.

Kurb on. Öeldakse, et sõbra kaotus on raske, minu sõber oli pisike kahe aastane kass ja teda ei ole enam, auto oli tema jaoks liiga suur vastane. Kurb on. Paljud ei mõista seda – ütlevad, et ta oli ju vaid loom aga minu ja minu pere jaoks oli ta pereliige ja kui pereliige lahkub on see kõigi jaoks raske.

KITU 1.04.2003 – 12.O4.2005

Siin ma siis olen! Tulbid öitsevad, puud on rohelise… inimesed on söbralikud! Vähemalt, need kes ka eemalt on tulnud!!! Täilelik rahvaste paabel :D lahe… pidu, pidu, pidu… Inimesed on köikjal ühesugused oma murede ja armumistega ainult Köln on suur, siin kohtab igasuguseid: Estland = Island!!! :) Parem ongi!

Käisime täna IKEAs, tagasitulek vöttis aega ja suure jalutuskäigu vörra oleme nüüd rikkamad, samas teame kus saksa nii möndagi ölle sorti toodetakse! Nice!

Ehhh, inimestel on köikjal teisikuid, nii tihti kohtab inimesi, kes sulle kedagi meenutavad! Nagu kodus oleks. Aga omad inimesed on ikka köige paremad!

Ja soovituseks, kes vähegi saab, tulge siia lennukiga aga kindalsti tulge, sest 34h bussisöitu on ikka liiga palju! Mul on muide mullitaja kotis!

Eile sattusin Erasmuse tudengite tervituspeaole – Kairi röömuks saime Ukraina tüübi kaudu tuttavaks eesti tüdrukuga :) On ikka ring :)

Nii palju on muljeid ja köik on peas segamini, peab end lahjendama ja kunagi kui tagasi kodumaal olen siis kirja panema :) Nii on köik väga segane aga tore. Ja olla 2 eestlast seltskonnas on suurepärane!!!!! Keegi ei saa aru millest te räägite!!!!

3 korruseline raamatupood – mmmmmm… kahju, et ma saksakeelest peaaegu midagi aru ei saa! Kahju.

Eesti pargid tunduvad nüüd mulle, kui pisikesed rohelised alad mitte pargid… siin ikka on.. eksi vöi ära! Ja Rein!!! Jögi… meil on ojad… aga siiski armsad ojad… oma ojad.

Pilte arvutisse ei saanud kahjuks aga tegelen sellega… kodumaal vist, siin ei ole piisavalt programme… siin kooli arvutiklassis kus ma hetkel istu :( Elu on selline!

ok. mötteid sai nüüd ridamisi liialt palju! Aga nüüd vähemalt teate, et olen elus ja terve ja juba laupäeval tagasi kodumaal!

Pisike miss U on ka juba peal… aga olen suur tüdruk ja saan üle.

Lähen oma paput nüüd puhastama, mis astus peene Kölni koera kaka sisse.

Igal pool on suhted, suhted, suhted, nendega toime tulemine, nende parandamine, neist üle saamine, nende alusatmine jne. Eile ostsin Cosmo, jah singli pärast – enamik artikleid on seotud suhetega – eelarvamused, mis võivad suhet mürgitada, kas raha ajab suhted sassi, kuidas suhet kesma panna, kuidas värsekendada suhet. Lehekülgede kaupa õpetusi ja näpunäiteid. Paistab, et naise elu ongi üks lõputa jagelemine suhete ümber… et mitte üksi olla. Kahju, et kõik pole kerge ja lihtne, miks ei võiks nii olla, et hingesugulased lihtsalt leiavad ükteist üles ja elavad õnnelikult elu lõpuni. Siis jääks aega ka teineteise jaoks, mitte selle jaoks, et kuidas kõik kestma panna… või midagi sellist, lihtsalt olla on hea, kui ei pea muretsema ega ennast kontrollima. Aga ju siis on see nõutud teema, kui nii palju sellest kirjutatakse. Elu on selline. Tegelikult olen lähedaste inimeste juures tähele pannud, et meie õnne või õnnetust mõjutab see, kuidas meil suhtes läheb, kas seda üldse on… igasugune muu õnnestumine või ebaõnnestumine muutub selle kõrval tühiseks. Ikka on põhiline küsimus MIKS? Hea, kui sellele vastuse saab, tavaliselt ei saa… aeg laseb kas unustada või leida. Aja möödumine võib meid õnnelikuks teha.

Ka tänane film, mis kinos oli seotud suhetga, valed, petmised, kokku ja lahku ning nii pea kaks tundi, kohati kippusin haigutama. Kõik otsivad, tahavad, saavad, kaotavad, lahkuvad. Nu, Jude Law pakkus silmarõõmu ja London. Film nagu film ikka – keskpärane. Closer.

Hõikad enesesse, vastu ent ei kaja.
Kas kõik jääbki nõnda ? Aastateks ?
Räägid armastusest terve eluaja,
aina räägid.
Ent ka elada on vaja–
niisiis kohtumised, käigud, kellaajad,
suhted, suhtumised, keelepeks. . .

R. ma olen sinuga õnnelik!