kes varastas jõehobu?

Kölni katedraal… võimas ehitis, seda võib vaatada tunde, kõik need detailid…


Eks igal inimesel ole oma töö ja viis kuidas endale elatist teenida. Ilus.


Küln oli minu jaoks paradiis, sest armastan jõgesid ja sildu, eriti suuri ja mõnusai skulpuure, mis “ripuvad” vee kohal. Reini jõgi.

Eks siin müüakse igasugu asju, ikkagi Euroopa :)

Kodus on alles kõik nii pruun, tunnen puudust sellest rohelisusest.

Lihtsalt mega.

ja on ju tore elada siin ime-imelises ilmas
kus lihtsalt ei saa teisiti kui rõõmustama peab

Täna ma lihtsalt tundsin seda – olin raamatukogus, tuli vastu inimene, kes oli praktika ajal mu nn. ülemuseks oli juba möödaminemas, kui järsku peatas mu kinni kallistas ja ütles, et sa oled ikka nii armas tüdruk. Päev oli kohe päike :) Ja eriti ilus oli kui hea sõber ütles, et minu tulekuga tuleb kohe päike välja ja mitte ainult taevas :) Mu ego ainult kasvab! Aga nii hea on olla!

Inimesed on nii head!

Kodus olla on hea. Selles olen ma nüüd veendunud. Ära käia on hea vaheldus, kuid alati tahaks tagasi tulla. Ma ei kujuta end elamas, kuskil mujal kui eestis aga kunagi ei või ette teada, mis elu toob, samas tahaks sellist kogemust kah.

Kurb on. Öeldakse, et sõbra kaotus on raske, minu sõber oli pisike kahe aastane kass ja teda ei ole enam, auto oli tema jaoks liiga suur vastane. Kurb on. Paljud ei mõista seda – ütlevad, et ta oli ju vaid loom aga minu ja minu pere jaoks oli ta pereliige ja kui pereliige lahkub on see kõigi jaoks raske.

KITU 1.04.2003 – 12.O4.2005

Siin ma siis olen! Tulbid öitsevad, puud on rohelise… inimesed on söbralikud! Vähemalt, need kes ka eemalt on tulnud!!! Täilelik rahvaste paabel :D lahe… pidu, pidu, pidu… Inimesed on köikjal ühesugused oma murede ja armumistega ainult Köln on suur, siin kohtab igasuguseid: Estland = Island!!! :) Parem ongi!

Käisime täna IKEAs, tagasitulek vöttis aega ja suure jalutuskäigu vörra oleme nüüd rikkamad, samas teame kus saksa nii möndagi ölle sorti toodetakse! Nice!

Ehhh, inimestel on köikjal teisikuid, nii tihti kohtab inimesi, kes sulle kedagi meenutavad! Nagu kodus oleks. Aga omad inimesed on ikka köige paremad!

Ja soovituseks, kes vähegi saab, tulge siia lennukiga aga kindalsti tulge, sest 34h bussisöitu on ikka liiga palju! Mul on muide mullitaja kotis!

Eile sattusin Erasmuse tudengite tervituspeaole – Kairi röömuks saime Ukraina tüübi kaudu tuttavaks eesti tüdrukuga :) On ikka ring :)

Nii palju on muljeid ja köik on peas segamini, peab end lahjendama ja kunagi kui tagasi kodumaal olen siis kirja panema :) Nii on köik väga segane aga tore. Ja olla 2 eestlast seltskonnas on suurepärane!!!!! Keegi ei saa aru millest te räägite!!!!

3 korruseline raamatupood – mmmmmm… kahju, et ma saksakeelest peaaegu midagi aru ei saa! Kahju.

Eesti pargid tunduvad nüüd mulle, kui pisikesed rohelised alad mitte pargid… siin ikka on.. eksi vöi ära! Ja Rein!!! Jögi… meil on ojad… aga siiski armsad ojad… oma ojad.

Pilte arvutisse ei saanud kahjuks aga tegelen sellega… kodumaal vist, siin ei ole piisavalt programme… siin kooli arvutiklassis kus ma hetkel istu :( Elu on selline!

ok. mötteid sai nüüd ridamisi liialt palju! Aga nüüd vähemalt teate, et olen elus ja terve ja juba laupäeval tagasi kodumaal!

Pisike miss U on ka juba peal… aga olen suur tüdruk ja saan üle.

Lähen oma paput nüüd puhastama, mis astus peene Kölni koera kaka sisse.

Igal pool on suhted, suhted, suhted, nendega toime tulemine, nende parandamine, neist üle saamine, nende alusatmine jne. Eile ostsin Cosmo, jah singli pärast – enamik artikleid on seotud suhetega – eelarvamused, mis võivad suhet mürgitada, kas raha ajab suhted sassi, kuidas suhet kesma panna, kuidas värsekendada suhet. Lehekülgede kaupa õpetusi ja näpunäiteid. Paistab, et naise elu ongi üks lõputa jagelemine suhete ümber… et mitte üksi olla. Kahju, et kõik pole kerge ja lihtne, miks ei võiks nii olla, et hingesugulased lihtsalt leiavad ükteist üles ja elavad õnnelikult elu lõpuni. Siis jääks aega ka teineteise jaoks, mitte selle jaoks, et kuidas kõik kestma panna… või midagi sellist, lihtsalt olla on hea, kui ei pea muretsema ega ennast kontrollima. Aga ju siis on see nõutud teema, kui nii palju sellest kirjutatakse. Elu on selline. Tegelikult olen lähedaste inimeste juures tähele pannud, et meie õnne või õnnetust mõjutab see, kuidas meil suhtes läheb, kas seda üldse on… igasugune muu õnnestumine või ebaõnnestumine muutub selle kõrval tühiseks. Ikka on põhiline küsimus MIKS? Hea, kui sellele vastuse saab, tavaliselt ei saa… aeg laseb kas unustada või leida. Aja möödumine võib meid õnnelikuks teha.

Ka tänane film, mis kinos oli seotud suhetga, valed, petmised, kokku ja lahku ning nii pea kaks tundi, kohati kippusin haigutama. Kõik otsivad, tahavad, saavad, kaotavad, lahkuvad. Nu, Jude Law pakkus silmarõõmu ja London. Film nagu film ikka – keskpärane. Closer.

Hõikad enesesse, vastu ent ei kaja.
Kas kõik jääbki nõnda ? Aastateks ?
Räägid armastusest terve eluaja,
aina räägid.
Ent ka elada on vaja–
niisiis kohtumised, käigud, kellaajad,
suhted, suhtumised, keelepeks. . .

R. ma olen sinuga õnnelik!