Archive for October, 2005

Published by Liina on 31 Oct 2005

õhupall

Ma tõusen varsti lendu, täna on mulle komplimente teinud isegi inimesed keda eriti rääkimas ei kuule või pooltuttavad, kes tänaval vastu jalutavad aga kahjuks ei ole asi minus vaid minu riietes, tahaks ise ka nii tore olla kui minu armas jõehobu seelik ja minu uusvana mantel, mille värv hallis ilmas on mulle väga meelepärane.
Aga nüüd Ugala seinte vahele luusima… vaatama… mida nad siis täna seal pakuvad.

Published by Liina on 30 Oct 2005

Õnne soovime sul!

Vahel ma tahaksin olla väikene laps, kui neil oma vanuseid siis lõbu on alati laialt ja neile andestatakse väga palju. Täna käisin juubelil – 30 aastat veel ja saab 100 täis!!!! Minu vanuseid seal mõni üksik oli, vanemaid rohkem aga meil omavahel küll nii lõbus ei olenud kui mudilastel! Pärast äkki hakkas, kui alkohol mõjuma oli hakanud. Lastele pole isegi limonaadi lõbutsemiseks vaja. Ei, aga päris tore oli ja juubilar vat see on vohh mees!

Published by Liina on 28 Oct 2005

Saatanlik taevas

Uhh… meeletu, meeletu maailm. Olen öise kolmetunnise uinaku järel justkui energia jänes… näpud ei seisa paigal, ma ise ka ei seisa paigal. Meeletu, meeletu maailm! Pildid on seal kus alati! Saatanad tantsisid taevas! Ingleid oli vähevõitu ning jõehobu naeratus oli suur ja lai. Maailm on nii pisike, nii pisike!

Published by Liina on 26 Oct 2005

Käin paljajalu “lume” peal

Kõik karjuvad, rõõmustavad, et esimene lumi! Mina küll lund ei näe! Olen vist pimedaks jäänud! Väljas on vastik lörts ja vihm… ja see hall asi mis maas on, seda nüüd lumeks küll nimetada ei saa. Lisaks kõigele tuleb meie õuele küll sild ehitada ja nagu iriak pean ka mina varsti saabaste jaoks korjanuse tegema, minu jalavarjud võivad küll olla väga ilusad, nummid ja toredad aga neil on 3 miinust:

  1. neis on varvastel külm
  2. libedal teel olen hullem kui auto suverehvidega (nb! mulle tehti selgeks, et autol on rehvid, kumme võib apteegist osta!)
  3. nad ei kannata märga, jalad ligunevad neis vihmastel ilmadel

Niipalju siis saabastest. Naise aju on ikka naise aju – poes. Praktilisusest ei ole haisugi.

Bussijuhtidele peaks nende ilmadega ka südamele panema, et sooja sisse lükkamine reisjate poolele ei ole kriminaalselt karistatav. Aga minul on ikka külm, igal ajal, igas kohas. Suur, must sallrätik on mu parim kaaslane. Tekk on veel parem aga ma ei jõua seda lihtsalt kaasas tirida, keeruliseks läheb.

Aga esimene lumi on see, kus lumhelbeid langeb õrnalt ja sa näed neid tänavalampide valguses sillerdamas. Ei ole tuult, vaikne on, külm on ka arvatavasti aga kuramuse ilus on ka. Vat see on alles esimene lumi, mitte see hall ollus. Vuihh.

Published by Liina on 24 Oct 2005

Õdusate õhtute hooaeg

Kätte on jõudnud see kuramuse külm tuul mis puhub, hommikul helistatid mulle, et “lund” sajab, vihma tuleb veel tihedamini… see tähendab, et… kätte on jõudnud ka viiruki, küünalde,tee ning õdusate õhtute hooaeg.

Kõik on hämaram, pimedam ja aeglasem.Tähh… fantastilise õhtu eest Genialistid, Simon&Garfunkel, Pelikan ning imehea tee, mida pakkides ei müüda. Härral oli ka oma osa aga veidi hilsem. Üldse ei taha enam sellest hubasusest end välja rebida ning homme hommikul reaalsusesse naasta. Mmmmm…
Kool? Mis see veel on? aaaa….
Tegelikult on mul asjalikke mõtteid ka… aga kui siia taha istun siis nad lendavad kuue tuule poole, ma kahtlustan, et see monitor imeb nad endasse… ja seda juba pikemat aega.

Next »