Nummi
Jah, eks mul on äärmiselt Nummi kass. Aga see selleks.

Kohati tundub, et ma ei suuda enam selgelt mõelda aga kui ise kõigega mis sa teed rahul oled… siis ei saa kohe kuidagi elu üle kurta. Läksin täna kooli – u.168 km. Paar päeva tuleb seal veel istuda ning siis on loengutega minu jaoks kõik. Isegi öökoha olin suutnud nende viimaste päevade joaks välja kaubelda. Siis tuli aga va nurjatu õppejõud, lükkas loengu alguse poole tunni võrra edasi ning reedesed tunnid tõstis hoopis neljapäeva peale. Minu vaevatud aju ei suutnud oma rõõmu uskuda ning sõitis koos minuga õhta suure hurraaga Tallinna tagasi, et siit järgmisel hommikul taas kell 7 bussi peale kolida (4 tunni pärast on äratus!). Ma ei usu, et ma ka homseks ööks sinna Kultuuripealinna (Jõmmidepealinna) jään. Ma ei tea miks aga mind ei hoia seal enam miski, kõik mis enne oli hea, seda enam lihtsalt ei ole. Homme on ka tähtis päev, ei mitte teie jaoks… ikka minu jaoks.

Bussidest veel nii palju, et kord on külm ja kord liiga palav ning lapsevanemad… ostke ometi endale autod, liig mis liig on kuulata 2h lapse kisa. Ma tean, et midagi pole teha aga nu unistada võib. Ei, ma ei pahanda tegelikult ju üldse! Ja muide, kui sinu kõrval pingil räägivad noormehed bussikontrollile nuga andmisest, võtab ikka kõhedaks küll. Loodan, et nende eesmärgid olid head ning nad tahtsin daamile lihtsalt uue leivanoa kinkida.