Tartu nähtud ja ajutine rahu tagasi saadud. Tekkis küsimus miks me ei käi lasteetendustel? Head huumorit ja ka näitlejaid kaks tundi. Täitsa juhuse tõttu sattus ette Vanemuise väike maja ning Suur kuri hunt. Muhe etendus, mis ei läinu labaseks vaid jäi hea nalja piiresse. Punamütsikese kingad oli tipp topp ja seitse kitsetalle on puhas vale, kitseema ei osanud lihtsalt lugeda neid on neli. Lasteetenduses Hamletit kohata oli ka päris huvitav. Mõnus ajaviide, just see mida ma hetkel vajasin, kuigi algul suhtusin vaatama minemisse pisutt skeptiliselt. Kuid lapsepõlvest on natuke aega möödas ja nii tore oli vaadata. Mäletan, kuidas kaheksandas klassis viidi meid vaatama midagi mis oli mõeldud väiksematele ja olin südamepõhjani solvunud, et meist nii arvatkse. Siis oli suur soov olla vanem kui vanus välja andis ja nn. titekad asjad olid täiesti vastu,meelsed. Nüüd vaatada asju juba distansilt ja teise nurga alat ja leidad enda jaoks ka midagi toredat.

Paraadil käisin ka ära, sõdureid ei näinud ainult ASTORIA PALACE kirja katusel. Inimesi oli liiga palju ja Härra arvas, et ülemised nõlvad liiga libedad olevat. Ju siis olid ka. Praad ise ei olnud midagi märkimisväärset, vähemalt minu koha pealt.
va