Kell tiksub päeva esimest tundi, istun ja jõllitan pimedas toas monitori. “Teen koolitööd”. Päev ei läinud täiega asja ette, vähemalt asjalikust seisukohast vaadates aga kui nüüd natuke kõrvale astun siis ei saa kurta. Neidudega käisime kingapoodides kolmas, kes ostis sokke, kes kummikuid. Jah, mul on olemas nüüd täitsa oma potikud (küll mitte täpilised ja mitte nii kirevad kui ma algul lootsin aga minu jaoks täitsa sobivad. Ei saa salata ka tõsiasja, et need lihtsalt sobisid minu seeliku ja jopega) ja nii tore oli keset veeloiku seista, see tekitas minu niiplaju elevust. Ja jalanudest ei yulegi midagi läbi, jalad kuivas ja soojas. Ma.le kahjuks lennujaama vastu ei jõudnud, minu südametunnistus hakkas piinama ja nii ma siis vantsisingi oma potikutes kodu poole mõtetes helenadav arvutiekraan aga ette jäi hoopis tv ja Härra kallistus, nii ma seal siis kolm tundi veetsingi, et nüüd siis uut päeva alustada “asjalikult”.

24.02
24. veebruar, Kopli