Kirjutas Liina on 31 Mar 2006 at 01:04 am
suured suhkrupräänikud, tuliuued säärikud
Kell tiksub päeva esimest tundi, istun ja jõllitan pimedas toas monitori. “Teen koolitööd”. Päev ei läinud täiega asja ette, vähemalt asjalikust seisukohast vaadates aga kui nüüd natuke kõrvale astun siis ei saa kurta. Neidudega käisime kingapoodides kolmas, kes ostis sokke, kes kummikuid. Jah, mul on olemas nüüd täitsa oma potikud (küll mitte täpilised ja mitte nii kirevad kui ma algul lootsin aga minu jaoks täitsa sobivad. Ei saa salata ka tõsiasja, et need lihtsalt sobisid minu seeliku ja jopega) ja nii tore oli keset veeloiku seista, see tekitas minu niiplaju elevust. Ja jalanudest ei yulegi midagi läbi, jalad kuivas ja soojas. Ma.le kahjuks lennujaama vastu ei jõudnud, minu südametunnistus hakkas piinama ja nii ma siis vantsisingi oma potikutes kodu poole mõtetes helenadav arvutiekraan aga ette jäi hoopis tv ja Härra kallistus, nii ma seal siis kolm tundi veetsingi, et nüüd siis uut päeva alustada “asjalikult”.
24. veebruar, Kopli
k. on 31 Mar 2006 at 12:51 #
palju õnne uute botikute puhul :) loodan neid siis nüüd lähiajal näha :D
tuduhiir on 31 Mar 2006 at 13:05 #
njah, ilmselt oligi parem, et jäid härra kaissu, sest meie istusime 1,5 tundi lennujaamas ja ootasime Ma lennukit. Ja siis viidi ta ka kohe ära kaugesse Lõuna-Eesti provintsi.
Präänik on 31 Mar 2006 at 13:06 #
kas ta ei saabunudki?
osatleja on 31 Mar 2006 at 15:54 #
Muidugi tuli, aga lühikeseks jäi me koosviibimine. Minu meelest oli lenujaamas mõnus, nii harva kui sinna saabki. Head näksimist oli ja inimesi vahtida. Ja pärast sai autoga koju. Kena keik :)
tuduhiir on 03 Apr 2006 at 15:06 #
muide, su õnnetud kõrvarõngakesed on meie juures veel… need oranžid.
Präänik on 05 Apr 2006 at 12:27 #
neid on seal ainult üks! ühest ju järel vaid see mille auku pista saab