kes varastas jõehobu?

metsarada, 22.aprill 2006

Laupäevasel päeval sai linnalaps loodusesse, ei noh loomulikult seelik seljas aga kindlaks plussiks oli botikute olemasolu, nii hea oli tatsata. Ei kartnud usse ka. Ei oska karta olevusi mida näinud ei ole. Käisime imelikke radu pidi. Tuult oli ja päikest ka ning seltskonna kaaslased tulid matkalt tagasi koorma pillirooga. Muide, looduses sain teada igasugu asju. Näiteks põder, suur loom, keda mina olin ikka pidanud selliseks suuri kakajunne laskvaks ülburiks on tegelikult elupeen ja poetab hunnikutena ainult nagu masinast tulnud poleeritud pabulaid. Huvitav. Oma suuruse kohta on tal küll äärmiselt pisike pepu, noh, kui pabulate järgi hinnata.

põdra pabulad, 22. aprill 2006

Nägin keset tühermaad ka SAKU õllepurki, küsisin, et kes kurat küll nii võis teha? Sain vastuseks jahimehed. Vat siis jäi mul küll suu lahti. Mina arvasin, et just nemad on sellised tublid loodushoidjad ja üldse toredad inimesed (välja arvatud see, et nad loomi tapavad) kes loodusest hoolivad aga ei! Kalamehed pidid veel hullemad olema. Põlised kalastamiskohad meenutavad prügimäge. Ma nüüd ei tea. Mida sa veel siis tavalisest linnainimestest ootad, kui inimesed kes looduses tihti käivad ei suuda seda hoida ja väärtustada, isegi selle tagamõttega, et nad lähevad ju sinna saaki saama. Hoidke siis seda keskkonda, et teil tulevikus ka oleks midagi püüda/jahtida! Mõistmatud!

Sarapuu õit nägin ka, pildistasin ka aga see oli nii pisike, et ei ole eriti paisata igasuguse kirjususe taustal. Paiselehe aga topin kohe uhkusega siia, vat sulle k.Pelikan! Sul on krookused, mul paiselehed.

paiseleht 22.aprill 2006

Ja kui te huvi tunnete, et miks ma kell neli ööse ikka veel üleval teen ja arvuti taga passin siis võin teie meelerõõmuks teada, et tegelesin “rõõmsalt” koolitööga. Homme on ju see kuramuse tähtaeg ja üritasin oma tööle viimast lihvi andes seda juhendaja standarditele lähemale lükata aga ei mina sinnani jõua. Pole minus seda akadeemilist soont, ei saa minust järgmist peaministrit ega presidenti, pigem olen avatud loovamateks ametikohtadeks. Tahaks, tahaks, tahaks… aga ei saa ja homme hakkan filosoofia eksamiteks õppima. Ei saa kurta, et elu igav oleks. Ausalt. Kuigi hetkel, olen kahe käega nõus kasvõi kojamehega paariks nädalaks kohad ära vahetama aga tingimusel, et peale 26.maid saan tagasi ja kõik tööd tehtud. Vat, see oleks paradiis.

Põdral maja metsa sees

Teen hetkel viimaseid samme teise seminaritöö esitamiseks esmaspäeval. Vaja veel korra juhendajale üle vaatamiseks saata ja siis ongi kõik. Mulle endale meeldib ka kui ma vahel usin olen. Nii tore on tulemusi näha. Siis kui kõik lõpuks tehtud võin peomütsi pähe toppida ning pittu tormata, see oleks ka tore. Kujutan juba ette milline vabadus minu hinge saabub. Halb on tegeleda asjadega, millega tegelemiseks igasugune tahtmine puudub. Kas on olemas inimesi kellele kohustused meeldivad? Minul on tekkinud arusaam, et enamus inimesi ei naudi töid ja tegemisi millega nad end sidunud on. Miks üldse minnakse õppima asju mis ei ole päris sina? Sellepärast, et haridus on tore ja vahva on kõrgkooli lõpudiplomit laua lüüa. Kõigist meist ei saa tulla ärijuhid, fotograafid, psühholoogid jm poppide ametite esindajad. Inimesed tahavad ju palju asju aga tahtmisel ja saamisel on vahe. Ma tahan ka aga näe ka ei saa aga varsti võin öelda, et mul on diplom taskus ainuke probleem seisneb selles, et mida sellega edasi teha? Tööle? Kuhu? Pirtsakas olen ka!

Paul ja Jaanus, märts 2006

Olen vahepeal täiesti unustanus tõsiasja, et käesolev on Eesti teatri jaoks sajas ning, et käimas on TEATRIAASTA! Aasta algas paljulubavalt, vad õnede nädalataga sai külastatud kolme etendust aga siis jäi asi seisma… ja seisab ikka veel. Kahju. Aga järgmise kuu sisse ei ole endale midagi lubanud, isegi kino mitte. Sellised rõõmud tuleb hetkel kõrvale visata ning keskenduda sellele, et 18.juuni saaksin kätte diplomi. Tahaks, tahaks, tahaks näha laval seda kõike mis just naguminu jaoks loodud. Tahaks istuda pimedas saalis ja vaadata suu ammuli lavale. Hetkel pean sellised unistused asendama unistusega kõrgkooli lõpetamisest ja oma kodust. Muidugi, see viimane on üks suur unistus mis hetkel on vaid nädalate kaugusel ja sellest ei ole mul muidugi üldse kurb meel aga ikkagi… alati jääb see loll aga… alati tahaks just seda mida ei saa. Tegelikult ju saaksin, hetkel siin kirjutamise asemel võiksin istuda teatrisaalis aga ma lihtsalt ei luba edale, lihtsalt selle pärast, et oleks mille nimel pingutada. Nagu ka oma juustega ei võtta enne midagi ette kui diplom lauale pandud. Nii käingi ringi sorakil juuste ja teatri ja kino näljaga. Rahuldades end läbi fotosilma ja punase valgusega labori vahetevahel aga ikkagi…

Kirjutan siin oma koolitööd ja imestan. Kuna uurin kunstiinformatsiooni kasutamist (nii litsenseeritud andmebaasid, kui ka Interneti põhised otsivahendid) siis põhiline asi mis välja tuleb on see, et lugupeetud kunstiinfo tarbjad noored (18-23), keskharidusega ja kes on just hetkel need kes õpivad kõrgkoolis ütlevad, peaagu 50 protsendiliselt, et nad ei ole kunagi kuulnud andmebaasidest! Internet on loomulikult peaagu ühehäälselt parimaks kunstiinfo otsivahendiks. Ma saan aru küll, et Internet on hea juurdepääsuga aga kui põhiliseks otsivahendisk on google.com, altavista ja neti.ee siis ei tuleb seal ikka tükk tööd teha, et terasid sõkaldest eraldada.

Olen kahe käega selle poolt, et iga eriala esimesel kursusel peaks olema loeg, kus õpetatakse leidma vajalikku informastiooni erinevatest allikatest (seal hulgas siis ka andmebaasid, veeb, raamatud, ajakirjad). Tutvustataks põhilisi allikaid ja keerulisemaid õpetatakse kasutama. Lihtsalt selleks, et tulevikus endal lihtsam oleks ja raamatukogud ei peaks sisse ostma andmebaase mida lõppkokkuvõttes keegi ikka ei kasuta. Algul kardetakse ikka võõrast asja aga võõras võib omaks saada. Tänapäeva nn infoühiskonnas on nii palju võimalusi, milleks siis piirudada neist vaid vähesega?

Surka ja Hendrik, jaanuar 2006 (skänn)

Pilt läheb rohkem kui 90 protsenti teemast mööda aga ka see piske põnn on ka kunagi infotarbja ja loodan, et tema juba teab ja oskab leida vajaminevat ja väheses müraga informatsiooni.

Soovitus ka: üks väga hea metaotsivahend (ehk kasutab otsingut tehes erinevaid otsimootoreid, s.h ka google ja altavista) on dogpile!

Kõndisin vainul ja nägin üht neidu.
fotoflash