Istun kodus. Aga ma ei kurda, siin on hea ja jahe. Mulle sobib, et meile paistab korterisse vaid õhtupäike. Istun ja valvan kassi ning töömeest, kes viimistleb juba kella hommikul kella kümnest saati aknaid, umbvenelane loomulikult, aga nii palju eesti keelt purssis, et küsida kas ta köögis suitsu võib teha – ma lubasin. Lõunatundi ta pidannud ei ole, täitsa üksi rabeleb, nii et korter lausa haiseb higi järgi. Ma ei oska midagi muud teha, kui kasutatda kellegi poolt vabalt levitatavat internetti ja vaadata mõnd filmi (Corpse Bride), siin ei ole ruumi midagi muud teha. Eelmine kord, kui aknaid ette pandi oli hullem, siis istusin trepikojas ja õues kivil aga aega läks vähem, prahti ja lärmi oli rohkem.

Ma ei saa aru, kuidas saab olla eestimaal asuvas firmas tööl umbvenelased, kes tõesti ei suuda end mulle selgeks teha, tellija nime järgi peaks olema isegi väga aru saada, et tegeist on eestlasega, miks siis saata siia selliseid kes keelt ei valda, mis sest et Koplisse! Või olme meie süüdi, et vene keelt ei oska? Sry, aga ma tõesti ei saa millestki aru, kuigi tahaks. Eile käis ka üks kõrges eas, põlvedest veninud dressides vene mutt ukse taga, ta ei osanud samuti sõnagi eesti keelt (vist naaber mul ja siin juba kaua elanud) ning kõige tipuks katsus ta enne ust ja siis alles koputas.!Meil on nüüd uks kogu aeg lukus. Hakka või Ainot taga igatsema (naaber Kadriorus), haritud eesti daam, kes turule minnes end üles lööb, õppinud filoloog, kunagi oli laulja ja mehele sai ka heliloojale, nüüd elab üksi ja on sundüürnik. Kinkis meile lille, samovari, šokolaadi ja vahuveini! Haruldane.