kes varastas jõehobu?

pelikan, nautuke vähem kui aasta tagasi, siis kui oli aega alevis patseerida (: ja siis kui tööliste aastad oli algamas või alles ees (; ma ei teadnudki, et selline pilt olemas on

Vahel inimesed räägivad liiga palju, lootusega, et neist saadakse aru. Vahel mina räägin liiga palju, lootusega, et minust saadakse aru. Vahel inimesed kuulavad liiga vähe, lootusega, et tegelikult ei oma miski tähtsust. Vahel mina kuulan liiga vähe, lootusega… äh, vahel lihtsalt on nii. Vahel on hea vaikida ja samas saada aru. Vahel on paha rääkida, sest ei saada aru. Vahel on kõik lihtsalt vastik. Vahel on kõik nii ilus. Lihtsalt on nii ja sinna ei saa mitte midagi teha. Ma ei tea mis on õnn? See on see sama, et mis on armastus… kui õnn on sisemine rahulolu, siis sinnani on mul veel pikk tee astuda, kui aga õnnelik nägu ja naeratus, siis seda ma oskan teha eriti hästi võõraste ees, sõpradega on raskem. Kergem on olla aus… aga eks me kõik püüame. Inimesed on erinevad. Ma tean, et maailm on ilus paik aga seda tihti ei näe müüri tagant, mis ergipäev su teele iga päev püstitab.

Päike paistab täna, suvi on tagasi tulnud. Lähme lauluväljakule? Mina lähen… tasuta Genkud pole need mida maha magada.

Tuna Tartus, 2004

Ma nüüd ei teagi… nüüd kus käin tööl ei saagi ma enam suvalisel ajal Tartu sõita, et veeta aega ikka veel üliõpilased sõpradega. Lisaks sellele tean, et home tööpäev lppeb kell 12 päeval ja võiks ju kogu selle kätte sajanud ajaga midagi peale hakata aga kõik on tööl… deem… koolis käimise plussid hakkavad siin selguma, kuigi tööl käimise kindel eelis on pidev sissetulek ja tööd ma koju kaasa ei tiri (vastupidiselt kooli töödele, tegemistele).

Ja teistkorda lisaks kõigele! Kas keegi teab kas mustikad on läbi? Kas neid üldse oli? Ja mis tikritest saanud on? Linnas ei tea selliseid asju tahaks vihmast lõhnavasse aeda…

Homsest hakkan õnnelikuks!

Kui on palav, siis on paha. Kui on vihmane, siis on paha. Kui on tuuline, siis on paha. Kui on külm, siis on paha. Kui on kuiv, siis on paha. Ilm ei saa vist kunagi kõigile meelepärane olla. Istun ja tukun, uni onvõimsam kui mina. Tööd on tehtud, päris palju isegi uimase hommiku kohta aga ikkagi… silmad on raskemad kui kõik maailma raskused kokku.

Ja siis läks kiireks…

Saku, 22.august 2006

Oli esimene tööpäev paljudele koolitöötajatele… ja selle puhul viidi kõiki linnast välja humalamärjukesega tutvuma. Vist saime vastuse küsimusele kuidas tehakse õlut? Olgem ausad, ka degusteerida sai… aga… ma pole suurem õlle sõber. (: Kõik olid siivsad ja viisakad… ja näljased, vastupidiselt arvamustele ei usutud õlle toitvasse jõusse ning oodati kõhukorisedes oma salatiportsu. Mina nagu mina ikka suutsin uue inimesene endast jätta mulje kui tõeliselt kobakäpast… aga noh, minuga ikka juhtub. Olen sellega juba harjunud (äh, elevant portselanipoes). Liiga paljude võõraste keskel muutun ma häbelikuks, vaikseks ja viisakaks… 50 silmapaari on just piisavad sellise olukorra tekkimiseks ja igasuguste klaaside kukkumisteks jms.