Published by Liina on 24 Sep 2006
kass ja inime
Ma ei oska nüüd midagi teha. Ma olen solvunud, vihane, õnnetu… ja see kelle pärast… tema käitub nagu midagi ei oleks olnud. Jah, ta on minu vastu hea aga ma tahan rääkida, ma tahan, et ta ütleb, et ta enam nii ei tee. Ma tahan, et ta hoolib minust ja minu tunnetest aga ta lihtalt laseb mul vaikides kannatada. Nii me ei räägigi… sest mina ei suuda ja tema vist ei taha… tema meelest pole vist midagi juhtunud. Vahel inimesed käituvad nagu kassid… võib vist öelda, sest kui nemad midagi korda saadavad ei suuda ka nemad andeks paluda… nad lihtsalt on ja lõpuks kõik ununeb… elu pöördub normaalsetesse rööbastesse aga krt, mina ei unusta ikka… ja kõik koguneb, kuni ma lõpuks ei suuda seda enam kannatada. Kassi ma maha ei saa jätta… loom, ei suuda enda eest vastutada… tema elu ja heaolu sõltub kõik minust. Aga inimestega on suhteid kergem katketada. Jah, nad jäävad meiega kogu elu, meie mälestustesse aga suhtlemine, kui selline ei ole ju vajalik, kui seda teha ei taha. Aga ma ju tahan…
Nummi, detsember 2005
