Archive for October, 2006

Published by Liina on 30 Oct 2006

hommik/õhtu

hommik
enne tööd, k. 7:45

õhtu
peale tööd k. 17.00

Kella keeramine on kahe otsaga asi …nüüd on töölt tulles pime! Hommikul minnes valge! Eelistaksin vastupidist varianti aga teada on, et eks seda valgust jääb hetkel ainult vähemaks nii, et suva see… meeldiv loomulikult oleks toimetada kodus veel päevavalguses mitte veiriseda valguse puudumise pärast. Lisaks kõigele koos lehtede kadumisega ilmusid välja mingid majad, mida ei mina ei olnud sinna üldse ette näinud. Õnneks on kodus soe. Oma korter on ikka oma korter… üllatusi veel jagub.

vabandust pildi (eriti alumise) puuduste pärast… või õigemini korraliku foto puudumise pärast… aga mõtte annab ehk edasi…

pildiline

Published by Liina on 30 Oct 2006

Ma pean vist juba ette vabandama, et esmaspäeva hommikul sellises nähvitsa tujus olen. Hoidke kaugemale, kui teil mulle ärritavaid uudiseid on! Aga õnneks olen päev otsa hämaras konverentsisaalis ja kuulan jututuba. Ei sega kedagi.

kategooriata

Published by Liina on 29 Oct 2006

tüdruk

helkur
tüdruk… kes vihkab matsutamist

on pühapäeva õhtu, oleme korraks vait. lihtsalt, niisama.

pildiline

Published by Liina on 27 Oct 2006

…

lill
19. oktoober

Ma vist ei ole tükk aega oma eluga nii rahul olnud kui praegu, sest tegelikult ei ole mul mitte millegi üle viriseda. Loomulikult saab alati paremini ja tahtmised on suuremad kui mul jõudu on aga unistused on selleks, et oleks mille mida oodata… ma ei suudaks ilma oma päevauneta mitte kuidagi kohe hakkama saada… Olen saavutanud mingi sisemise rahulolu, mis on kuidagi kummaline kohe minu puhul… kohatised madalseisud ei ole loomulikult välistatud. Puhas rõõm. Mingi loll harmoonia endaga…

arutu arutlus, pildiline

Published by Liina on 26 Oct 2006

taskafilm

uks
tallinnas,eile

Osatleja juba kõneles meeletu(lt) heast filmist aga võtan vabaduse talle takka kiita. Oli minu jaoks ka piinlikke hetki ja arusaamatusi aga üldiselt oligi nii, et Härra pidid sundima mind pehmelt punaselt kinotoolilt tõusma ja koju voodisse (loe: koristama) sundima. Jalutasime vaikselt läbi vanalinna ja ma ikka ei väsi ma imestamast, kui palju inimesi on linnapeal lõbutsemas kolmapäeva hilisõhtul! Filmi soovitan loomulikult ka teil üle kaeda… isegi üks ministritest oli kohale voolanud (mitte, et see oluline oleks). Lõpp meeldis mulle… vahepeal kartsin juba teistmoodi lõppu. Nüüd jääb üle ka etendus üle vaadata, kui kunagi piletile sõra taha peaksin saama.

Muide… kui alguses silmad kinni panna oli tulunne nagu kõneleks näitekirjanik Tätte ise… nii temalik tekst ja tema maneerid ja tema kõne… tegelikult oli hoopis Simmuli Rain.

Seekord polnudki taskafilm sõimusõna. Hea oli, kiidan hoopis.

kino/film, pildiline, tallinn

Next »