kes varastas jõehobu?

Ohhh… sain täna suure annuse romantikat, natuke naeru ja üksiku pisara silmanurka. Just see mida ma vajasin ehk CCPlaza ja The Holidays! Jude Law, Cameron Diaz, Kate Winslet… just sobivad romantilisesse komöödiasse. Mhm, just sobiv pärastlõunasse… kui oled kolm päeva arvuti hingeelu tundma õppinud ja pea igasugustusest asjadest paks. Järjekordne film probleemidest meestega… nendega ei saa ja nendeta on ka võimatu… kohe nähe, et naise lavastatud/kirjutatud naistele.

Iris: I have found almost everything ever written about love to be true. Shakespeare said, “Journeys end in lovers meeting.” What an extraordinary thought.

Ühesõnaga meeldiv ajaviide, mõtlema ei pidanud, kiskus kaasa ja saal oli naistest paks. Mina olin üksi, tegelikult ma naudin üksi kinos käimist, sest peale filmi tundub arutamine ja kuidas meeldis küsimused liigse kohustusena. Kuigi seekord ma ikka üht üritasin kaasa tirida kuid too ütles ei aga hilejm kahetses. Ahaaa… Täna peale kino üle tee rahvamassis üle tee jalutades mõtlesin, et olen New Yorgis… aga reaalsus lõi kolaki pähe ning tõi maa peale. Deem.

Nii, olen totaalses ummikus. Nimelt on mul suur vajadus ära kolida, nimelt teisele aadressile aga… wordpressi ju jooksutab MySql! Uus blog, koos eelmise postidega bloggerist on juba ootamas neid viimase aasta postitusi siin aga ma ei oska ja Härra kehitab õlgu. Kas on mõni inimene kes soostuks natukene hädasolijat aiatama? Pühad ju…

jõulunäidend

Alevis väisasin pelikaniga ka gümnaasiumi jõulupidu, kust ka sellekorde pilt pärit on. Muide endises koolis on ikka asi väga edevaks läinud, kohustulikule etteastetele ei järgnenud diskot pimedas saalis vaid Terminaatori ontsert võimlas!!! Mhm. Ei saanud ka meie sellisest imest loobuda ja pool tundi kuulasime aga siis otsustasime, et oleme sellest juba ammu välja kasvanud ja lahkusime rohelisse öhhe…

Jõuluõhtu emakodus oli armas, samas teistoodi, kuna rahvast laua ümber on nüüd rohkem ja väike poisipõnn ka juures aga muidu oli nagu ikka meil on. Kuusk on täis sädelust, toad täis küünlaid ja majal tuled küljes. Hommikul küpetasin pehmet piparkooki, kausitäis salatit ja kartulit ja liha ja hapukapsast jne. Jne. Äärmiselt traditsiooniline jõululaud!

24.dets. pidin kodust lahkuma. Ei ole seda unagi varem teinud ning koos sellega kaasnesid peavalu ja meeletud süümepiinad ema üksi jätmise pärast, kuigi viimane seda nii traagiliselt ei võtnudki aga ma ei osaka nii… raske oli… või ma tegin endae selle raskeks… ei tea. Igathes õhtul toidud kordusid aga midagi oli nagu valesti… tundsin, et ei kuulu sinna kus olen (lisaks veel peavalu ja süümepiinad). Olin kuidagi võõras… ei osanudki nagu kuidagi olla. Jällegi, viga võis taas minus olla.

Kingituse suhtes olid nagu pulmad, ikka korterisse ja kööki. Siiski kõige armsamaks said mulle ema tehtud pajakindad, töölt saadud ise tehtud „võtmehoidja” ja varvastega villased sokid. Ma tean, et lahterdamine on vale aga raske on suhtuda kingitusse kingituse pärast ja taasord sain tõdeda, et kingiusi tehakse ikka oma maitsest lähtuvalt… (ei ole isei patust prii). Sain ka kotisangad nüüd tuleb pea nuputama panna, et sinna külge midagi teha… ideesid mul ju on aga oskustest jääb rohem kui väheks.

Igal aastal on jõulud oma moodi. Igas kodus on jõulud omamoodi ja kui sa ühtmoodi harjunud oled on teistmoodi raske.

Nii, taas on kaarte saabunud. Keda ei huvita, see jätku siis see peatükk ilusti vahele.

1. Hollandist, Maaike’lt, kes töötab vanadekodus psühholoogina ja tegi parajasti uuringut, kas kellegil on Altzhaimeri haigust. 24. aastane. Vahelduseks siis kahepoolne kaart ja ümbrikus. Prettige Kerstdagen en een Gelukkig Nieuwjaar!

2. Heli, Soomest, kes tahaks minuga suhelda veel skypi ja ircneti kaudu. sry, ei kasuta neid.

3. Minna, Soomest. Kes seletab pikalt ja laialt virvalistest ning et tem on neid korra näinud. Kurb küll aga mina olen rohkem neid näinud kui tema ja ei ela nii lõunas, et ei teaks neid. Siiski armas, parem igatahes kui kord oli seletatud (mitte mulle) mis asi on saun!

Aaaaagrrrr… läpaka adapter kuumenes üle ja viskas vist sussid kotti… panin ta jahtuma ning loodan parimat. Oli ta kogemata teki alla jäänud, see on see voodis elamine. Remont ikka kestab!

Kopli Joosep

Lähen ära alevisse… ilusaid jõule!

Kaardid ikka saabuvad, vaatamata Härra kulmukortsutusele. Aga kahe päeva jooksul on soobunud kaks. Nagu alati üks soomest aga teine hoopis teispoolt kera – USA-st Madisonist. Viimane oli küll rohkem rõhku pannud markidele kui kaardile. Nimelt oli erinevaid suuri ja kirjusid postmarke kaardil suisa 5!

Süüa saab… jah, kell pool üksteist. Nu mida teha, kui koju jõuda suts enne üheksat aga seened mida mitte ei tahtnd raisku lasta minna, oli vaja ära teha. Härra kokkas! Lasime täna Body Shopis rahakoti rauad liiga lõdvaks aga kumbi ei kahetse… mõnus…

Lisaks saab õues praegu keksu mängida – hüpates üle lompide, kui ainult see mäng rohkem rõõmu valmistaks. Kuhu krudisev lumi jäi? Ikka ei ole veel rahul.

Õhtune film Sõpruses oleks seda võrd parem olnud, kui masin (“baari” leti kohvimasin) kõrva ääres ei oleks unnanud ja vaheldumisi sooja ja külma õhku välja lasknud ning väss oleks väiksem olnud. Seega oli liiga palju segavaid faktoreid, mis mind liialt ärritasid ja pisaraiks ei olnud aega. Kõik emotsioonid magasid… kaasa arvatud mina filmi algul. Süüdimatult, pilet oli ju seekord jälle prii… vahel mulle ikka loosiõnn naeratab.

Tundsin just hetkel et tahaks alevisse piparkooke küpsetama ja kuuske ehtima. Lumesajus pelikani või nublunni või kellegi teisega jalutama… tahan jõulu, milledeni tundundub olevat 3 nädalat, kuigi täna on peaaegu viimane tööpäev (homme ka pool päeva) enne oivalist kahenädalast puhkust. Tahan sooja teki sisse, ahju ette koos mõnusa filmi ja teega. Ja üleüldse ei ole mul see jõul üldse isu rännata… aga ikkagi on see kahjuks vajalik. Hetkel kadestan Naabreid ja Helkurit/Tõnni, kes leidisd kaasad kodulinnast ning jõulude ajal ei ole mingit sebimist! Jonni tuju on! Kes tuleb võtab jonni ära?

Tööl täna nähtud filmid: Shrek 2 ja It’s a Wonderful Life. Suur ekraan on üleval ja täpselt seal, kuhu mina oma silmad tõstan kui monitorist üle vaatan. Mulle selline asi meeldib! Kuigi hetkel tundub tasuta Sõpruse pilet kuidagi kohustusena :S Kahjuks…

…ja sajabki…

18.12.06, saiakang

härra väitis, et lund sajab ja maa on valge… kõige oodatum uudis vist praegu!

Nii, taas on mu postkasti potsatanud mõned kaardid. Teen siis taas vahekokkuvõte. Soome juhib 8:1! Seekord kolm põhjanaabritelt ja üks saksast! Oli ka siit kohapealt üksik aga see ei tule avalikkuse ette, see on isiklik aga need ülejäänud on puhtalt hobi…

Ülevalt
1. Sirle, kui ma ei eksi. 70 km. Helsingkist Lohjas, kus elab 37 ooo.

2. Inkeri. Esimene kaart mis mind tõeliselt naerma ajas. APPI APPI, hakkan kukkuma! korstnapühkja… !!!ühesõnaga, et ta on kunagi natuke meie emakeelt õppinud. !!

3. Esimene kaart meesterahvalt, Mike… aksamaalt, soovib häid jõule!

4. Mõnus kaardike Soome kultuurimuuseumi varasalvest. Tõsiselt vaheldus värvikirevusele. Saatja nime kahjuks välja ei lugenud aga taas natukese eesti keele oskaja.

Seekord siis sellised kaardid.

Eks ma siis taas kirjutan kaartidest, kui midagi jälle saadud on… enne võin ainult loota, kui postkasti avan. See nii kõrgel, et sisse ei näe, kui just härrat või naabrimeest kaasas ei ole.

Panin täna mõned jõulukaardid teele… hoiatan, postkontorites on hetkel hullumaja!