kes varastas jõehobu?

Oeh. Suhteliselt kiire õhtupooliku tõttu võtsin mina täna nõuks sõita Viru keskuse Rahva Raamatusse liftiga ja oh seda imestust, mis mind pärast valdas.

Vaatasin juba kaugemalt, et näe veab saab kiirelt, üks lift seisab esimesel korrusel (numbrid ju näha). Uste avanedes leidsin sees aga kallistava paarikese, nii umbes 13-14 aastased. Ükski korruse nupp ei põlenud, vajutasin kolmandat. Ja jäin ootama… mõtlesin vaikselt veel, et huvitav mida nad siin teevad, sest kuhugi saabumise plaane neil ei paistnud olevat. Rääkisid ka omavahel lihtlausetega, et ala „On sul probleeme ka?” Eeee… üldiselt ei ole.” Siis tuli kolmas korrus ja astusin välja. Vaatasin veel tagasi, kas nad väljuvad – loomulikult mitte! Hiljem veel nägin kuidas nad liftiuste avanedes ikka seal nurgas kallistasid. Veidrad kujud. Kas tänapäeval ongi nii, et teeme kohtingu eeeeem…. Viru keskuse liftis, seal parempoolses, lillepoe kõrval?

Koomika.

Viimasel ajal on kõike liiga palju.

Me kõik oleme teadlikud sellest, et vene kogukond on meie riigis suhteliselt suur, eriti Tallinnas ning Ida-Virumaast ma ei räägigi. Ma ei oska kahjuks vene keelt, ma tean, et minule oleks see endale hea aga… ma ei ole seda eriti õppinud ning maalt pärit inimesena ei ole selle keelega ka eriti kokku puutunud. Nüüd aga elan koplis, kus enamus minu majast elavatest on venekeelsed. Nemad ütlevad mulle здравствуйте ja mina neile TERE!, sellest saan ma veel aru kuid kui pikemaks jutuks läheb räägin neile mina ikka, et “Ma ei saa teist aru, mitte sõnakestki…” aga nemad ikka ajavad edasi juttu vene keeles, lõpuks läheme naeratades lahku… ja nii ikka juhtub. Kuid, kui sellega võib veel harjuda siis… ühistukoosolekud. Mina neil ei käi aga Härra omanikuna ikka väisab ning tema venekeel ei ole palju parem kui minul. Eile oli siis taas selline. Hiljem küsisin, et mis seal siis ka räägiti? Vatuseks sain selle peale, et ma ei tea, ma ei saanud eriti palju aru, midagi ostetakse 18 000.- aga mida, ma ei tea, kuid ju see peab vajalik olema, kui kõik mutid ka nõus olid jne. Nagu te aru saate on meie koosolekud vene keeles ja Härra ei hakanud väga lärmama, sest ta tundus olevat ainuke, kes ei oska vene keelt! Ma ise oleksin tõenäoliselt lärmakam olnud aga see on juba iseloomude erinevus. Seega 1,5 tundi ja tulemus on, et informatsiooni nagu eriti ei saanudki. Kuigi üldiselt on asi paremini läinud, sest tavaliselt käib naabrimees Härral tõlgiks aga see mängis eile laiska.

Ma nüüd ei teagi kuidas käituda. Saan aru, et suurem enamus majaelanikest on venelased aga me elame ju Eestis, kus riigikeel on eesti keel! Probleem on ju meie jaoks täitsa olemas. Aga… deemet, kui vastik see on. Muide, tavaliselt saan mina noorema inimesena vanematelt eestlastelt põlastava pilgu vääriliseks, kui vene keelt ei oska… ma nüüd ei saagi aru, kas emakeelega nagu ei peagi igal pool Eestis hakkama saama? Sest tegelikult ju ei saa, tööl isegi üks koristaja ei oska meil eesti keelt aga vahel on vaja mul temaga suhelda. Kord käis meil töömees, kes samuti riigikeelt ei tundnud. Lisaks kõigele ajab mind närvi see, et Visati kanalitel on võimalus valida venekeelset peale lugemist, kuid eesti keelsed supakad on kohati kadunud ning kohati asenduvad rootsi või mõne muu sellise keelega ja juba nädalaid kestab see, et valides Starmani digiboksis TV1000 keeleks inglise keel on vene keel siiski alt kuulda ja ma lihtsalt ei saa nii vaadata, sest ma ei viitsi ju supakaid lugeda, tahan keelt kuulda – inglise keelt ja näitlejate kõnet! Seega raske. Ma ei soovi teist riigikeelt ja keda meil õigemini siin riigis diskrimineeritakse? Venelasi või eestlasi? Esimesed saavad Eestis praktiliselt igal pool vene keelega hakkama aga viimased ei saa…

Mis on diskrimineeriminie?

P.S Starmani ma varsti helistan ka ja uurin, et kuidas siis ikka nii…

viljandi, oktoober 2004

Olen vanade piltide peale üle kolinud, mu aparaat (seebikas) ei suhtle minuga eriti ja ma siis jonnin ka. Veebruaris on aga peos ehk uus ja uhkem… siis…

Vahin sõrmede külmetades tuimalt arvutiekraani, töötegemise isu ei ole ega kuskilt ei paista ka. Jama.

Loen, kuulan ja imestan. Laste teguviisides on midagi imeliku, mul on vahel tunne, et teismelised ei saa aru nende tegude tagajärgedest. Lihtne “nali” võib viia suurte pahandusteni. Alles sai noor poiss surma, kui auto taga kelgutas. Mõelge! Ja kui pole pead millega mõelda siis ärge tehke mitte midagi! Eilsest taas suurepärane näide kui mu õpetajast sõbrannal võti pihta pandi, süüdimatult, lihtsalt niisama. Tagajärjeks see, et neiu ei saanud oma koju, töö jäi tegemata ning närvitsemist kui palju. Mõttetu. Neid kahte juhtumit ei anna küll võrrelda tagajärgede poolest aga siiski. Milleks sellised “naljad”? Katsetamisteks ei saa ju neid nimetada, tegu on lollustega, mis ühel juhul maksis elu. Näiteid võib tuua veel ja veel. Ma saan aru, et see ongi see teismeliste asi, mis neist puberteetikud teeb, omal ajal on endalgi õlgadel mõnde lollused, mis ei kannata päevavalgust aga siiski enne tegutsemist sai vahel ka mõeldud. Just nimelt tagajärgedele mõtlemine, näib selles eas olevatele isikutele väga võõras sõna. Samuti tihti ka eesmärkide puudumine. Ma ei saa siin üldistada, sest toredaid erandeid leidub palju aga suurem mass ja lollused jäävad paremini meelde. Kohe hakkab väikesete suur vahetund, täis varases puberteedi eas teismelisi! Olen üksi tööl, nii et edu mulle :)

Postkaarte on ka tulnud.

november, 2006

Minu päevad mööduvad udus. Sekretär täna ka tööl küsis, et miks nii loppis näoga? Ma kehitasin õlgu ning ajasin kõik õpilaste kaela. Töökaaslasega haigutame võidu, hea tahtmise korral võiksime ka võistluse korraldada (vahemärkus: ma tean, et ma võidaks niikuinii). Nõme. Lõpuks ometi läks talveks kätte ja mina magan! Ei mingeid lumeingleid ega talverõõme. Härraga just ärkasime ning kell hakkab kümme saama – õhtul!! Võiks suisa öelda, et sellinne asi on ikks äärmiset rõve! Ma tahan olla noor ja hüpelda baarides aga tulen koju ja magan! Remont? Ehhh, mis see veel on? Jah, ma tean et kõik vajab tegemist aga voodi on liiga mugav, endalgi piinlik nende mõtete pärast.

Ja Härra sõi salaja jäätise ja banaani ära, deemet, olin juba kaks päeva sellest unistanud. Nii ei tohi ju!

paha siga
mitu viga

köln, 2005

Reisule! Reisule! On palju plaane aga mind teades, et ma pigem unistaja tüüp olen ei tea kas need ka teoks saavad. Kindel on see, et taaskord Helsinki ja Saksamaast Berliin, noh niisama. Üks reis ripub õhus – et kuhu aga aeg on enam-vähem selge. Tahan rännakule! Sel talvel tahtsime Härraga jääteesid reisishtidena kasutada aga vaadake õue – jaanuari lõpp ja alles läks ülmaks, taaskord jääb see vaid unistuseks. Aga kõik on võimalik…

Osatleja, ma ei ole sulle ikka veel Kölni pilte andnud. Võta mul kratist kinni ning ütle paar kõvemat sõna – siis ikka saad!

Seljakotid selga,
koju jäägu sumadan…
Kikilips ja kaap,
oodaku
oma aega veel…

Ehee ja ongi esmaspäeva õhtu! Nädal läheb kiiremalt kui meie kass kui ta pahanduselt tabatud on. Deemet! Aga võin öelda, et veetsime Härraga vähemalt pühapäeva kultuurselt – KUMU, Félicien Rops ja lõpetuseks Karlssoni lemmik lihapallid, mis meil küll üsna sarnased kaerakäkkidele välja kukkusid aga eks loeb ikka pingutus!

Täna aga on jäätise ja banaanide päev, kumbagi neist loomulikult ei ole, tuleb hakkama saada lihtsalt kirjeldamatute isudega…

lisa: kell on 23:15, jäätis söödud ja banaanid ka aga TV3 otsustas teha nalja ja filmi asemel musta pilti näidata! Nende “foorumis” on kisa juba taevani! Ja mida ma teada sain… Nanny, minu E-N kindel pooltund teleka ees on asendatud mingite reklaamidega ja tõstetud hommikuks kodustele ja haigetele! No kuulge! Nii ikka ei sobi ju. Viimasel ajal teeb see kanal üldse järske otsuseid ning minu isiklik arvamus on selline, et ta pigem kaotab vaatajaid kui võidab.
1. Nanny
2. Hoia ja keela eetrist maha (juba sissetöötatud ajalt), tagasi Pealtnägijaga samale ajalae (iga saate surm) ja siis jälle maha :S
3. Neid näiteid on kindlasti veelgi…

Nii, et kui tahate hoida väheseid truusid vaatajaid, siis palun… mitte nii järske otsuseid. Nii kui nii ei ole seal pragu muud kui CSI ja seitsmesed uudised ning mõned filmid… kahju kohe.

joonistus: kogemata juba varemalt valisin selle välja aga teatud telekanalile tahaks sellist märki näidata küll! muidu aga pärit mõnede aastate tagant, modell – Mikk.

PARANDUS: Nanny on homme täitsa õigel ajal olemas, sry, my mistake! :) aga ülejäänud sõnu tagasi ei võta! Kanal on lihtsalt teinud liiga palju ootamatuid otsuseid ja nii need ennatlikud järeldused tulevad.

Sünnipäev. Inimesed. Naised (!). Mehed (!). Ja kaks tagatoas, kelle nägusid ma ei näinud. Liiga palju erinevat. Iga tops mis suud puutus oli täidetud erineva märjukesega… sellepärast on mul täna vaprusevärinad, kuigi ise omast arust olin eile veel üsna sirge kui koju jõudsin täis kurbust, mis hetkel on muutunud juba ükskõiksuseks.

kõrvades: ALUMIINIUMIST INGEL / DRAAKONI SUUDLUS

…sest ma ei leia neid õigeid faile siin üles, mida muuta, et näiteks eelmise postituse protected asemele kirjutada kaitstud!
…sest unistus sügisesest Itaaliast vajus liiva
…sest krt, kuhu nad oma klubiga jäävad, tehku kiirelt kuma MA TAHAN KOJU MINNA!
…sest tegelikult olen ma unine ja tahan magada
…sest kodus on pudel veini mida tahan kohe aga see on kodus ja ma olen tööl!
…sest ma ei viitsi ega taha mitte midagi teha.
…sest ma tahan olla targem, ilusam ja parem aga ma ei ole.
…sest mu pluusil on ikka veel alevi kassi karvad ja ma ei saa nendest lahti.
…sest tegelikult mulle meeldib mu telefoni totter helin ja ma ei salli, kui teised selle peale kõva häälega naerma hakkavad. arenegu!
…sest tegelikult oleks üldse kõike rohkem ja palju vaja, s.h ka raha!