Me kõik oleme teadlikud sellest, et vene kogukond on meie riigis suhteliselt suur, eriti Tallinnas ning Ida-Virumaast ma ei räägigi. Ma ei oska kahjuks vene keelt, ma tean, et minule oleks see endale hea aga… ma ei ole seda eriti õppinud ning maalt pärit inimesena ei ole selle keelega ka eriti kokku puutunud. Nüüd aga elan koplis, kus enamus minu majast elavatest on venekeelsed. Nemad ütlevad mulle здравствуйте ja mina neile TERE!, sellest saan ma veel aru kuid kui pikemaks jutuks läheb räägin neile mina ikka, et “Ma ei saa teist aru, mitte sõnakestki…” aga nemad ikka ajavad edasi juttu vene keeles, lõpuks läheme naeratades lahku… ja nii ikka juhtub. Kuid, kui sellega võib veel harjuda siis… ühistukoosolekud. Mina neil ei käi aga Härra omanikuna ikka väisab ning tema venekeel ei ole palju parem kui minul. Eile oli siis taas selline. Hiljem küsisin, et mis seal siis ka räägiti? Vatuseks sain selle peale, et ma ei tea, ma ei saanud eriti palju aru, midagi ostetakse 18 000.- aga mida, ma ei tea, kuid ju see peab vajalik olema, kui kõik mutid ka nõus olid jne. Nagu te aru saate on meie koosolekud vene keeles ja Härra ei hakanud väga lärmama, sest ta tundus olevat ainuke, kes ei oska vene keelt! Ma ise oleksin tõenäoliselt lärmakam olnud aga see on juba iseloomude erinevus. Seega 1,5 tundi ja tulemus on, et informatsiooni nagu eriti ei saanudki. Kuigi üldiselt on asi paremini läinud, sest tavaliselt käib naabrimees Härral tõlgiks aga see mängis eile laiska.
Ma nüüd ei teagi kuidas käituda. Saan aru, et suurem enamus majaelanikest on venelased aga me elame ju Eestis, kus riigikeel on eesti keel! Probleem on ju meie jaoks täitsa olemas. Aga… deemet, kui vastik see on. Muide, tavaliselt saan mina noorema inimesena vanematelt eestlastelt põlastava pilgu vääriliseks, kui vene keelt ei oska… ma nüüd ei saagi aru, kas emakeelega nagu ei peagi igal pool Eestis hakkama saama? Sest tegelikult ju ei saa, tööl isegi üks koristaja ei oska meil eesti keelt aga vahel on vaja mul temaga suhelda. Kord käis meil töömees, kes samuti riigikeelt ei tundnud. Lisaks kõigele ajab mind närvi see, et Visati kanalitel on võimalus valida venekeelset peale lugemist, kuid eesti keelsed supakad on kohati kadunud ning kohati asenduvad rootsi või mõne muu sellise keelega ja juba nädalaid kestab see, et valides Starmani digiboksis TV1000 keeleks inglise keel on vene keel siiski alt kuulda ja ma lihtsalt ei saa nii vaadata, sest ma ei viitsi ju supakaid lugeda, tahan keelt kuulda – inglise keelt ja näitlejate kõnet! Seega raske. Ma ei soovi teist riigikeelt ja keda meil õigemini siin riigis diskrimineeritakse? Venelasi või eestlasi? Esimesed saavad Eestis praktiliselt igal pool vene keelega hakkama aga viimased ei saa…
Mis on diskrimineeriminie?
P.S Starmani ma varsti helistan ka ja uurin, et kuidas siis ikka nii…
