Oeh. Suhteliselt kiire õhtupooliku tõttu võtsin mina täna nõuks sõita Viru keskuse Rahva Raamatusse liftiga ja oh seda imestust, mis mind pärast valdas.

Vaatasin juba kaugemalt, et näe veab saab kiirelt, üks lift seisab esimesel korrusel (numbrid ju näha). Uste avanedes leidsin sees aga kallistava paarikese, nii umbes 13-14 aastased. Ükski korruse nupp ei põlenud, vajutasin kolmandat. Ja jäin ootama… mõtlesin vaikselt veel, et huvitav mida nad siin teevad, sest kuhugi saabumise plaane neil ei paistnud olevat. Rääkisid ka omavahel lihtlausetega, et ala „On sul probleeme ka?” Eeee… üldiselt ei ole.” Siis tuli kolmas korrus ja astusin välja. Vaatasin veel tagasi, kas nad väljuvad – loomulikult mitte! Hiljem veel nägin kuidas nad liftiuste avanedes ikka seal nurgas kallistasid. Veidrad kujud. Kas tänapäeval ongi nii, et teeme kohtingu eeeeem…. Viru keskuse liftis, seal parempoolses, lillepoe kõrval?

Koomika.