kes varastas jõehobu?

Heleen, juuni 2007

Veel kaks päeva ning siis võib puhkamise alguseks teha mõned näod ning end viie nädalaga lolliks puhata. Töörütmi olen ma juba vaikselt kaotama hakanud… Mõtted on tolmustel Eestimaa teedel, mitte töö tegemistel… keeruline see tööinimese elu.

Reiul 24.juuni 2007

Nurr. Nurr on minu kass. Nurr on meie pere kass. Nurru tõin mina tuppa vastasmaja keldrist, vana elektripliidi ahjust, kuhu poisid ta pisitnud olid. Nurr on pikakarvaline ning nüüdseks meil elanud juba 11 aastat. Nurrul on olnud mitu pesakonda poegi, kes on kõik endale ilusad ja armsad kodud leidnud. Viimane poeg Kitu hukkus õnnetult meie koduvärava ees läbi kihutava auto rataste, aasta siis oli 2005. Aga nüüd on meie Nurr haige, ema leidis ta kõhu alt suure piimanäärme kasvaja, mis eile eemaldati ning haav ulatub esikäpast tagakäpani, üle kõhu. 15 õmblust, narkoos, ärkamine… tahaksin kodus emal abiks olla aga olen tööl. Mure.

Nurr, 26.juuni 2007

Lisa: Osatleja tänane postitus tõi mulle hinge lootuse üdini heade inimeste olemasolust… Kirjutasin just enne, et endalgi oma kass koduväravate ees auto alla jäänud. Inimene, kelle rataste alla Kitu oma elu jättis ei peatanud vaid jättis ta teele lamama… Ema õnneks leidis ta üsna kiirelt… Kui veider see on, et loomad nii su südame külge võivad kasvada, et mõte nende valust on talumatu.

Haapsalu, 22.juuni 2007

Sellistel hetkedel mõtlen, et miks mitte elada Haapsalus. Siin on ainnult üks aga… puudub mingi kiirrong, mis tunniga Tallinna tööle viiks ja tagasi tooks.

maarja, juuni 2007

Ma olen ümbritsetud tuhandetest raamatutest aga sisu minuni ei jõua, ainult kaaned. Kohati on kahju. Ja tänane päev jätkub 2,4,6,8,10…

juuni 2007

(järg eelmisele) Esimest korda elus ei ole mul suvevaheaega. On puhkus (mis ei ole veel alanud). Samuti ei ole ka suvi minu jaoks alanud ning jaanipäeva pidamine tundub kohatu. Peetakse seda ju suvel. Ühesõnaga plaanid puuduvad. Tahaks heina ja karikakraid ja maasikaid…

Möödunud nädalavahetus oli esimeste kordade nädalavehtus.

Esimest korda elus:
1. sain ma Tallinnas sõitmiseks auto,
2. riivasin teist autot,
3. eemaldasin kesk lasnamäe öist õhku atsetoonivaba küünelakieemaldiga (naised on nutikad!) Härra auto pealt riivatut auto jälgi,
4. olin 5h merel purjetamas, sealjuures tõsimeeli nautides külma tuult (kirdest),
5. tüürisin jahti,
6. ronisin kahe Suurupi tuletorni tippu ning nautisin majakavahi küpsetatud liha,
7. sain tuttavaks ülevalt korruse naabriga, kellega juba päeva olin koos veetnud aga me ei olnud trepikojas lihtsalt varem kohtunud. suurlinn!
8. sõitisin ülerahvastatud Jaguariga koju,
9. jõin naabritega Leedu viina ja Leedu viskit.

Suvi on hinges.

ülejäänud pildid

teel koju, 12.06.07

iiris, 13.06.07

ELUS! ja enesega krdi rahul!

Olen alevis, saabusin siia üksi aga koos meie punase tõllaga. Sõitsin läbi Tallinna, läbi päikesepunase Eestimaa, mööda Viljandi maanteed alevisse. Meeliülendav… erutav sõit oli. Laulsin Taneliga duetti, lõugasin nagu metsaline, sest viisi ma ju ei pea. Aga oli vaid tee, mina ja tõld.

Ma ikka ei veel ei suuda uskuda, et Härra mind usaldas aga siin ma olen ning elus, terve ja õnnelik. Kui koduväravast sisse keerasin olin nagu õhetavate põskedega laps, kes endal esimest korda saapapaelad kinni on sidunud! Tõllast välja astudes hingasin suure annuse jasmiini lõhna, sirutasin varbaid kodu muru peal, tegin kassile pai, vaatasin võõrasemasid ning astusin mööda kahte trepiastet tuppa. Mis sa hing veel oskad tahta. Kell aga alles tikusb esimesi tunde nädala kolmandast päevast, patt on mõelda selle, et neljapäev ja reede tööl veel ootavad ees. Aga praegu on ees ainult uni, kollane padi ja hommik kodus.

uppunud putuka tunne on. kui keegi mu aurat (?) näeks, siis oleks see tõenäoliselt küsimärgi kujuline. mul tuleb neid välja igast august, tunnen hetkel kuidas mullidena nad juustejuurte aukudest muudkui kerkivad. ikka pops ja pops ja pops…

pildidl kartulimardikad