Nurr. Nurr on minu kass. Nurr on meie pere kass. Nurru tõin mina tuppa vastasmaja keldrist, vana elektripliidi ahjust, kuhu poisid ta pisitnud olid. Nurr on pikakarvaline ning nüüdseks meil elanud juba 11 aastat. Nurrul on olnud mitu pesakonda poegi, kes on kõik endale ilusad ja armsad kodud leidnud. Viimane poeg Kitu hukkus õnnetult meie koduvärava ees läbi kihutava auto rataste, aasta siis oli 2005. Aga nüüd on meie Nurr haige, ema leidis ta kõhu alt suure piimanäärme kasvaja, mis eile eemaldati ning haav ulatub esikäpast tagakäpani, üle kõhu. 15 õmblust, narkoos, ärkamine… tahaksin kodus emal abiks olla aga olen tööl. Mure.


Nurr, 26.juuni 2007

Lisa: Osatleja tänane postitus tõi mulle hinge lootuse üdini heade inimeste olemasolust… Kirjutasin just enne, et endalgi oma kass koduväravate ees auto alla jäänud. Inimene, kelle rataste alla Kitu oma elu jättis ei peatanud vaid jättis ta teele lamama… Ema õnneks leidis ta üsna kiirelt… Kui veider see on, et loomad nii su südame külge võivad kasvada, et mõte nende valust on talumatu.