kes varastas jõehobu?

Fotojaht, teema naljakas.

ok. nali on vaataja silmades, nagu ilugi, vähemalt pildi puhul :) Täna Paldiskis, see maja on seal kaldal seisnud katuseta aastaid, isegi seal sees pilti teinud, kuid keegi tarkpea otsustas, et paneks katuse peale… vaata müüre! ja see on panga serval, kus ainult natuke eespool paar nädalat tagasi tükike kallast merre varises!

P.S teised samal teemal

idee: http://kajapildialbum.blogspot.com/2008/03/eestlased-ja-eestlaste-sbrad-tulge.html

Kui sa käid mujal maailmas ja näed teist elu, teist suhtumist, teist ilma ning maad, siis peaksid sa aru saama, et kodus on kõige parem… aga mis siis saab… kui sa saad aru, et nii vist ikka ei ole.

Kas on mõistlik jätta kõik ning minna otsima tuult, mida sa ei pruugi leida? Võib-olla leiad sa, et elu on igal pool ühesugune, ainult keel mida räägitakse ning kombed ja tavad on erinevad. Võib-olla leiad sa seal kuskil enda, just sel hetkel kui sa suurest igatsesest taas patja nutad… kas meil on vaja teha samme elus, et otsida seda mille sa tegelikult juba leidnud oleme? Aga kui süda räägib muud… kui süda ütleb, et sa pead neid samme tegema kohe ja praegu, minna kuhugi ära ning leida miski… või leida tühjus… vähemalt ei ole sul 5 aastat hiljem mitte kellelegile mitte midagi ette heita, sest sina siis nii ei teinud…

või kahetseda seda kõike.

Sillal on kaks otsa ja mina olen selle keskel, võimalus on ka lihtsalt alla hüpata või istuma jääda…

London on hurmav, eriti veel sellise toreda seltkonna ning kohaga kuhu ööseks magama minna.

Koht, mida tulevikus KINDLASTI pean veel korra külastama Camden Market! Kes on kuulnud see teab. Leidsin endale sealt väga veidra (sõna otses mõttes) pusa, märksõna millega seda müüa üritati oli marijuana pockets ehk salataskud (mulle taskud meeldivad!) Äärmiselt veider, paar kõrvarõngaid ja t-särk. Aga jah, rääkides ilmast, siis kaua seal olla ei kannatanud.

Kui juba Londonis olla, siis peab ka korra ööelu maitsma ning eriti siis kui kiidiks kohalik nii sattusime ühel õhtul Old streeti piirkonda, mis on siis selline “trendy” koht aga mitte “tibide” seas vaid pigem nn “indie inimesed” ja muud sulelised (väide kohalikult). Inglaste seas on nii, et pubi on täis siis kui sinna mitte ühtegi inimest sisse ei mahu, eestlastel siis kui lauad on täis (mõnede eranditega muidugi) ja nii me siis seisime või istusime, jalutaisme ja nautisime jooke millel raha maitse juures. Meie saime enda jälje jätta koos juttudega tualettidest ning haigutamisest Cocomosse ja Tarfikusse :) Takso koju 23 naela! Mõlege Tallinnlased ja olge õnnelikud, et hinnad ja vahemaad meil väiksemad on!

 Viimasel päeval võtsime sihiks kohustulikud punktid ehk London Eye, Big Ben, Westmisnister Abbey, Tarfalgar Square, National Gallery, Portrait Gallery ning õhtusöök China Towni buffees (8 naela). Viimases võis mu sisse minna ka kaheksajalgu, ilma, et ma teaks, ühe asja, kus karvad kasvasid, jätsin ma igaks juhuks järgi, sest mine sa tea. Aga kui nauditav on süüa shusit nii palju kui jaksad…

Ühesõnaga lõpp jõudis kätte kiiremini kui me ootasime ning lennuk läks kohaliku aja järgi 6:50! Stansteadi aga on 55 km. Tean õudusjutte ööst lennujaamas, sest viimane rong läks keskööpaiku aga ööläbi sõidavad ka bussid! Meie sõitsime taksoga busspeatusesse, siis bussiga lennujaama aga siiski oli magamata öö ning lennukis magamine ei õnnestunud eriti.

The End.

p.s täiendasin ka teisi samal teemal postitusi kollažidega….

Ilma suhtes on London muutlik – oleme näinud ja mis kõige hullem tundnud kõike. Soe päikesepaiste, külm tuul, rahe, lumi, vihm, äike… midagi oli kindlasti veel. Muidu oleme siin jalutanud ning siin ma saan aru, miks nad nimetavad poes käimist poodlemiseks (shoping), sest kui kopli tänava pikkune tänav (oxford street) on mõlemalt poolt ääristatud vaid poodidega, mis avatud hommikust õhtuni ning sa võid seal veeta kaks päeva nii, et poed ei kordu… no… jah…

Kui siia satute, siis külastage Loodusloo muuseumit (Natural History Museum), asi on tasuta ja väga vahva, kuid võimaluse korral valige päev, kus inimesed tööl, meil õnnestus sinna minna loomulikult suurel reedel! Muide, enamik muuseume on siin tasuta, ainult osa ajutisi asju on raha eest. Tate Modern on ka huvitav, kuigi mitte nii hea kui ma lootsin.

Kensington Garden, parke on siin rohkem kui küll aga nimetatu asub üsna Notthing Hilli lähistel! Pargi külastuse kõrghetkeks oli meie jaoks üks vana puu – Elfin Oak (Haldjapuu), viimane on nii muiasjutuline, et kui tuul ei oleks olnud nii külm võinuks seda tunde imetleda…

Täna hommikune hommikune Camnden Market, miks meil peab siin sellinne ilm olema? Aga see on kohtu, mis võiks mu sõpradel kohustulikus nimekirjas Londonit külastades, sest kui midagi originaalst vaja leida, siis sealt võid seda ka otsida ja suure tõenäosusega leida.

Aga raha varuge toidu ja ühistranspordi jaoks rohkelt kaasa! Kolmepeale söögikohas arve 50 naela, no ok. vein oli ka sees aga see ei moodustanud kolmandikkugi!

Ja maailm on ikka väga väike. Kus sa mujal kohtud oma töökaaslasega (keda sa teadsid ka Lodonis olevat), kui mitte Primemarki järjekorras! Ning kust mujalt eestlasi ikka leida või, kui mitte nimetatud poest! Märksõna – ODAV! Näide: kingad 4 naela, kott 5! Arvutage ise!

Eile sadas siin vihma, täna on vahelduv pilvisus. Loodame parimat.

Siin on kell pool üheksa (teil siis seal pool üksteist). Hommikul läksin ma tööle, nüüd aga joon Vana Tallinnat Londonis.

Kuidas siis läks? Tallinn-Stanstead ok! Easy Jet, nagu ikka. Kolm tundi ja kohal, linna saamiseks (55 km!) valisime EasyBusi, mis rongist sõidab kauem aga hinna poolest on tegemist rohkem kui poole soodama transpordiga, hinnaks siis 8 naela. Kuna kohvrid meil toidukraami täis, suundusime Eleni töö juurde, et saada kätte need imearmsad võtmed, mis pidid meile Camndenis ühe ground floor flati uksed avama, Elen saatis meid teele sõndage, et vaadake seal G. Partlow vastas ning kui aru ei saa, siis seal teisel korrusel elab kuri india mees! Hõmm… Uskumatu aga suutsime ronida ülesse sellest suurepärasest mäest ning leida selle suurepärase ukse, sinise. Teame, et kaht võtit pidi korraga keerama aga ka peale tunni näppude veristamist ei õnnestunud ust avada, kas sim-salabim avada! Kõne korteri püsielanikule ja kui me mainisime, et oleme siin sinu sinise ukse taga! Mul on sinine uks????? Jaa… aadress nagu oleks õige. Ja oligi see uks õige, lihtsalt üks võti oli vale… aga veetsime siis aega tee ja piimaga The Hillis.

Õhtuks saime sooja tuppa ka. :)

Oleme kohal. Aadress: London, Camden Town.

Sõidan natukeseks ära, telefonile tõenäoliselt ei vasta. Homme lõunani olen kättesaadav.

Käisin verd andamas ja suur oli mu hirm, kui minu juurde istus praktikant, oleksin peaaegu jalad seljas minema jooksnud aga ta veel nõelega õnneks ei torka. Uhh, katsejänes olla ei ole minu teema.