kes varastas jõehobu?

Kui sa käid mujal maailmas ja näed teist elu, teist suhtumist, teist ilma ning maad, siis peaksid sa aru saama, et kodus on kõige parem… aga mis siis saab… kui sa saad aru, et nii vist ikka ei ole.

Kas on mõistlik jätta kõik ning minna otsima tuult, mida sa ei pruugi leida? Võib-olla leiad sa, et elu on igal pool ühesugune, ainult keel mida räägitakse ning kombed ja tavad on erinevad. Võib-olla leiad sa seal kuskil enda, just sel hetkel kui sa suurest igatsesest taas patja nutad… kas meil on vaja teha samme elus, et otsida seda mille sa tegelikult juba leidnud oleme? Aga kui süda räägib muud… kui süda ütleb, et sa pead neid samme tegema kohe ja praegu, minna kuhugi ära ning leida miski… või leida tühjus… vähemalt ei ole sul 5 aastat hiljem mitte kellelegile mitte midagi ette heita, sest sina siis nii ei teinud…

või kahetseda seda kõike.

Sillal on kaks otsa ja mina olen selle keskel, võimalus on ka lihtsalt alla hüpata või istuma jääda…

London on hurmav, eriti veel sellise toreda seltkonna ning kohaga kuhu ööseks magama minna.

Koht, mida tulevikus KINDLASTI pean veel korra külastama Camden Market! Kes on kuulnud see teab. Leidsin endale sealt väga veidra (sõna otses mõttes) pusa, märksõna millega seda müüa üritati oli marijuana pockets ehk salataskud (mulle taskud meeldivad!) Äärmiselt veider, paar kõrvarõngaid ja t-särk. Aga jah, rääkides ilmast, siis kaua seal olla ei kannatanud.

Kui juba Londonis olla, siis peab ka korra ööelu maitsma ning eriti siis kui kiidiks kohalik nii sattusime ühel õhtul Old streeti piirkonda, mis on siis selline “trendy” koht aga mitte “tibide” seas vaid pigem nn “indie inimesed” ja muud sulelised (väide kohalikult). Inglaste seas on nii, et pubi on täis siis kui sinna mitte ühtegi inimest sisse ei mahu, eestlastel siis kui lauad on täis (mõnede eranditega muidugi) ja nii me siis seisime või istusime, jalutaisme ja nautisime jooke millel raha maitse juures. Meie saime enda jälje jätta koos juttudega tualettidest ning haigutamisest Cocomosse ja Tarfikusse :) Takso koju 23 naela! Mõlege Tallinnlased ja olge õnnelikud, et hinnad ja vahemaad meil väiksemad on!

 Viimasel päeval võtsime sihiks kohustulikud punktid ehk London Eye, Big Ben, Westmisnister Abbey, Tarfalgar Square, National Gallery, Portrait Gallery ning õhtusöök China Towni buffees (8 naela). Viimases võis mu sisse minna ka kaheksajalgu, ilma, et ma teaks, ühe asja, kus karvad kasvasid, jätsin ma igaks juhuks järgi, sest mine sa tea. Aga kui nauditav on süüa shusit nii palju kui jaksad…

Ühesõnaga lõpp jõudis kätte kiiremini kui me ootasime ning lennuk läks kohaliku aja järgi 6:50! Stansteadi aga on 55 km. Tean õudusjutte ööst lennujaamas, sest viimane rong läks keskööpaiku aga ööläbi sõidavad ka bussid! Meie sõitsime taksoga busspeatusesse, siis bussiga lennujaama aga siiski oli magamata öö ning lennukis magamine ei õnnestunud eriti.

The End.

p.s täiendasin ka teisi samal teemal postitusi kollažidega….