Kirjutas Liina on 27 Mar 2008 at 11:02 pm
jõel on kaks kallast
Kui sa käid mujal maailmas ja näed teist elu, teist suhtumist, teist ilma ning maad, siis peaksid sa aru saama, et kodus on kõige parem… aga mis siis saab… kui sa saad aru, et nii vist ikka ei ole.
Kas on mõistlik jätta kõik ning minna otsima tuult, mida sa ei pruugi leida? Võib-olla leiad sa, et elu on igal pool ühesugune, ainult keel mida räägitakse ning kombed ja tavad on erinevad. Võib-olla leiad sa seal kuskil enda, just sel hetkel kui sa suurest igatsesest taas patja nutad… kas meil on vaja teha samme elus, et otsida seda mille sa tegelikult juba leidnud oleme? Aga kui süda räägib muud… kui süda ütleb, et sa pead neid samme tegema kohe ja praegu, minna kuhugi ära ning leida miski… või leida tühjus… vähemalt ei ole sul 5 aastat hiljem mitte kellelegile mitte midagi ette heita, sest sina siis nii ei teinud…
või kahetseda seda kõike.
Sillal on kaks otsa ja mina olen selle keskel, võimalus on ka lihtsalt alla hüpata või istuma jääda…
k. on 28 Mar 2008 at 7:41 #
Kallike, ma tean, et ükskõik, mis otsuse sa teed, ma toetan sind. Kui tahad minna ja vajad kaaslast, siis ühinen sinuga (vähemalt mõneks ajaks).. kui tahad võin olla vaid moraalseks toeks Eestist. Aga kui otsustad jääda olen kõige õnnelikum. Hea on teada, et sa oled siiski nii lähedal. Isegi kui me ei kohtu tihti.
eha on 29 Mar 2008 at 9:54 #
Mis mõtted sul peas mõlguvad? Kas kauge ja kaunis paneb igatsema teistsugust elu? On sinu elus probleeme, mida ma ei tea?
präänik on 29 Mar 2008 at 22:39 #
ehale: Esimesele jah, teisele ei.