kes varastas jõehobu?

Härra ütles, et tal on nüüd seiklustest mõneks ajaks küll… aga minul mitte :) Täna oli Patarei ja minu esimene aare!

Kanuu ja mina ei ole hetkel kõige suuremad sõbrad. Vaatamata sellele, et eile suhtlesime pingelised 20 km mööda Halliste ja tsipakest Raudna jõge. Meie suhted läksid pingeliseks juba väga alguses, juba enne kui meie tõsisesem suhe algas. Esimese 50 meetri peal läksime kummul ehk meie esimene suplus koos Härraga selle aastanumbri sees. Meiega koos tulid ujuma meie telefonid ja kaks fotokat, viimased said kaasa võetud, sest teised ju rääkisid, et mis seal ikka juhtub aga alagajad on ikka algajad. Digipeegel on ok telefonil ei tööta ekraanivalgustus aga filmipeegliga läks natuke halvemini aga seda täielikult omal süül, viime parandusse… äkki vesi ei rikkunud kõike, õnneks on sellised filimikaamerad tänapäeval juba üsna odavad…

Siin kohal on nüüd paslik tänada Härra tädi nende suurepäraste vetthülgavate matkariiete eest ning Härrat, et ta mulle kunagi need armsad lillelised kummikud ostis ning suurimad tänud Nelele ja Sarahile, kes meie kaotsiläinud mõla kinni püüdsid ja meile tagasi tõid, sest ilma mõlata oleksime pidanud reisi katki jätma…

Te võite nüüd ette kujutada kui suur hirm oli mul tagasi kanuusse istuda ja läbida ees ootavad u.10-15 km kahekesi, vahepeal kanuud kaldale taassides sest läbi ei saanud, Härra oli paljaste jalgadega ja minu peas vasardas mõte, ma tahan siit ära ning ohtlike olukordade juures tikkus pisar silma ja ma lõugasin kui metsaline, kannid olid kanged, sest ma olin pidevas pinges. Ma ootasin lõppu ja mõtlesin selle peale, mis on saanud mu kõige kallimast varast sealt kanuu keskel. Ma nägin kõike seda ilu mu ümber aga ma ei suutnud nautida… vett kartsin ma sel hetkel väga… hirmus oli. Sõbrad ootasid meid ühel saarel ning nende nägemine andis nii palju juurde aga kuna me ei teadnud kui palju on veel lõpuni (ehk järgmised 5-10 km) oli uuesti kanuusse astumine nii ebameeldiv, millal on lõpp? Ma vaatasin kõrvalt, kuidas naabrinaine kandis oma fotokat kaelas! Hull, mõtlesin ma… aga ta oli seal kanuus juba kolmandat korda ning nad kahtlemata nautisid kogu seda olukorda… seega, tänaseks olen ma vastu võtnud otsuse: suvel on vaja ette võtta seesama marsuurt, et kinnitada endale, et vesi ei ole su vaenlane vaid kanuusõit võib ehk nauditav olla aga järgmine kord ilma kaamerata, et julgem oleks.

Kokkuvõte: esimene suplus 2008, esimene kanuusõit elus ja esimene päikesepõletus 2008! Tere tulemast minu maailma!

Meie marsruut. Algus Läti ja lõpp Riisa.

kaart soomaa.com

Arusaadavatel põhjustel mul pilte ei ole…

London, Kensington Garden, märts 2008

Mul oli mõte… mul oli mõte, et linna teemasse teen täiesti uue pildi oma kodulinnast Koplist aga juhtus see, et eile läksin koos kanuu ja fotoaparaatidega suplema ning alles paar tundi tagasi selgus, et mu digikaamera on siiski töökorras. Kaotusi oli aga rahaliselt siis väiksemate vahendite kohapealt. Koplit te seega ei näe ning pakun selle pühapäevaseks pildiks välja hoopis Londoni (tõelise linna), pargikultuuriga linna. Mulle meeldib Euroopa linnade pargikultuur, piknikud, mängud jms. Meil, siin Tallinnas, seda ei ole, kuigi Kopli park meie maja vastas on üsna rahvarohke… :) aga see pole see.

ehk FOTOJAHI teemaks oli täna LINN

VIDEO

loodus on tore ja seal müttamine on ka tore aga mul ei jätku kunagi piisavalt püsivust, et saaksin millegi korralikuga hakkama (vt. pilti). Fotol on kollane liblikas, kuid õnneks oli esimene sellekevadine liblikas mis ma märkasin kirju (=seiklusrikas suvi?).

Teemaväline: siin pildil on kõik täpselt nii nagu peab.

Kas saad inimest karistada selle eest, et ta tahab rohkem kui antakse? Ma ei räägi siin materiaalsetest asjadest vaid lihtsatest igapäevastest rõõmudest, reisidest, rändudest, naermisest, kallistustest, siirast silmavaatest ning päevast, mis ei lõpe vaid ühe tegevusega, päikesepaistest…

Kui sa ütled, et sulle ei ole oluline, see mis on oluline su kõige kallimale, kas siis ei ole kallim sulle oluline?

Miks öeldakse, et midagi on vale, väär, mõttetu… kui kellelegile on see oluline, see paneb ta silamd särama. Miks öeldakse halbu asju? Kas kõik mis öeldakse on tegelikult ka mõtetes? Miks valetatakse?

Lihtsalt sellised küsimused tekivad mu pähe, kui vaatan end ümbritsevat maailma. Kas liikumine aina edasi tähendab seda, et me ei lase endale kedagi nii lähedale, sest lähedus tähendab haiget saamist? Miks inimesed kardavad uusi tutvusi? Miks kardetakse inimesi?

Kui nende lihtsate, kuid vahel eluliselt nii oluliste küsimuste juurde pidama jääda võib kurb hakata. võib…

Võtame valetamise… mina oma heleroosas maailmas arvasin, et valetamine on teismeliste plikade värk, et sõber sõbrale ei valeta, et täiskasvanud (kas ma olen täiskasvanu?) saavad omi asju ajada konkreetselt õigete sõnadega. Õlgu kehitama paneb asjaolu, kui sa tead, et asjad on hoopis teistmoodi.

Ühesõnaga, ma alati arvan, et inimesed ei vingu, on rõõmsad, mõtlevad samamoodi nagu mina, nad unistavad ning neil on eesmärgid mille poole püüelda, nad hoolivad enda ümber olevatest lähedastest ning on avatud uutele ideedele. Ma arvan, et inimesed on sellised nagu ma mõtlesin siis kui lugesin maal verandal istudes seitsmendat korda Gerald Durelli “Minu pere ja muud loomad”,

Ajaveeb 2008 sai täna avapaugu! Parimate või populaarsemate blogide leidmine alaku!

Tänavused bännerid on nii ilusad, et ma pidin ise ka siia ühe riputama. Kui peale vajutate, eks te siis näete mis toimuma hakkab aga täitmine ei ole kohustuslik ning minu poolest võite te kõik katkesta nuppu vajutada aga tuleb ju tõdeda, et on ju ilus bänner, eks!

5.august 2007

Postitasin eile pildi ühel teisel aadressil, sest sellega aadressiga siin oli probleeme, mis nagu näete on nüüdseks lahenduse leidnud, väikeste kadudega, sest viimased kommentaarid ning üks postitus on puudu! Just see, kust on pärit alumine pilt ning mis samuti ideaalselt sobib fotojahi teemasse märg!

teised samal teemal!

13. aprill 2008

üleval: Ilon Wiklandi pilt raamatust “Pikk, pikk teekond”
all: Sarah Haapsalu rongijaamas, 6.aprill 2008

nr.1 mulgi ime – kook Mulgi ime, Viljandi kohvik, 6 EEK

nr.2 mulgi ime – pärimusmuusika ait! 67 000 000 EEK