kes varastas jõehobu?

Minu onnipuu maal, tädi juures.

Onnipuule ehitasid onni minu vend ja tädipoeg, varasemalt oli seal metsigade ootaimsi plate, hiljem onn ja hetkel onnivaremed, mis ootavad pidulikku allavõtmist. Mälestused lapsepälvest… see oli kolmteist aastat tagasi kui ma seal sees käisin ning mina olin viimane elanik. Kaheteist aastaselt oli elu veel ilus ja siis, üsna äkki muutus kõik, muutus, sest üks sündmus pööras kõik pahupidi. Muide, alles sellel aastal sain teada, et onni all kasvab peale metsmaasikate ka nurmenukke. Pole varem kevadel seal käinud.

teised samal teemal

“Kuule, mis asi on jõehobu?”

“Mitte mis, vaid kes. See on hullumeelne kala.”

“Aga miks ta kuival elab?”

“Ma ju räägin – hullumeelne.”

Koplis üks kajakaks minu maja ees nutab. Mina ei tea kuidas aga ta poeg on sattunud maha ja tema ei saa midagi teha. Juba eile õhtul. Küsisin targemate käest nõu, öeldi, et pole midagi teha, sest tõenäoliselt on pesa katusel (muidu roostikus), kui oodata, et loodus nüüd sekkub, kas kassid või midagi muud. Kajakas ei saa pojale ka süüa minna tooma, sest teine lind ju teda valvama ei tule. Kisa on kohutav.

Seal Koplis ka juhtub.

Prantsusmaa annab veel lootust, et Eurolood võivad ka niisama vahvad olla :)

Punane välgunool on ikka veel saada! Kes tahab endale autot? :(

Minu tunded übritseva vastu võite välja lugeda paintis tehtud kunstiteoselt (üleval)!

Ma olen nüüd igal hommikul unine, enne olin ka aga nüüd ma võin püsti seistes magama jääda. Miks? Minu uneaeg on nüüd lihtsalt lühem, sest tööle tulen ma nüüd trammiga! Härra vahetas töökohta ning tema marsruut on nüüd teine ning ka kella-aeg. Lisaks kõigele pole mul tänasest üldse autot! Meie punane välgunool saab täna kellegi teise omaks ning see teine auto, sellel teisel autol ei ole automaatset käigukasti ning minu ajurakud ei tea juba ammu mis sidur on. Auto on ise loomulikult uuem, uhkem ja mis kõige tähtsam – KÕRGEM! Seega on võimalus paljudel teedel ilma kinni jäämata sõita ning südamerahuga seiklustest viimast võtta aga ikkagi on mul alati väike okas hinges kui vana auto maha müüakse, see on ju peaaegu nagu kodu! Njah.

Metsas õitsevad metsmaasikad.

Fotojahi teemaks on seekord liikumine :) Teised samal teemal.

Peaaegu oleks unustanud, sest aarded on mõtetes :)

Kui tänane päev oleks reede, siis ma andestaksin talle aga on alles teisipäev! Lapsed suvevahejalae! Kõtt!

Koostis:
200 g margariini
2 dl suhkrut
3 muna
2 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
2 dl kookoshelbeid (175g pakk on OK)
1 dl 10% rõõska koort
4 dl viilutatud rabarbrit

Valmistamine:
Vahusta pehme margariin suhkruga heledaks vahuks, lisa ükshaaval vahustades munad.
Sega jahu, küpsetuspulber ja vanillsuhkur omavahel ja sõelu munavahu hulka. Lisa 1 dl kookoshelbeid, sega kergelt. Viimasena lisa rõõsk koor ja õhukesed rabarberiviilud. Vala tainas võitatud ja kookoshelvestega ülepuistatud lahtikäivasse rõngasvormi. Puista peale ülejäänud kookoshelbed ja küpseta 175-kraadise ahju keskosas 45-50 minutit, kuni kook servadest lahti lööb.
Serveeri kooki leigelt või jahtunult.
Sobib nii kohvilauale kui ka järelroaks.
Juurde võib pakkuda külma piima, vanillikastet, vahukoort või jäätist.

Ma lihtsalt pidin seda Teiega jagama. Tänase päeva hitt!

Viluvere

Viluvere

Tulin täna ema juurest.

ehk fotojahi teemaks oli täna märgis, sildid ja teised samal teemal…