Kirjutas Liina on 25 May 2008 at 09:46 pm
fotojaht | puud, põõsad
Minu onnipuu maal, tädi juures.
Onnipuule ehitasid onni minu vend ja tädipoeg, varasemalt oli seal metsigade ootaimsi plate, hiljem onn ja hetkel onnivaremed, mis ootavad pidulikku allavõtmist. Mälestused lapsepälvest… see oli kolmteist aastat tagasi kui ma seal sees käisin ning mina olin viimane elanik. Kaheteist aastaselt oli elu veel ilus ja siis, üsna äkki muutus kõik, muutus, sest üks sündmus pööras kõik pahupidi. Muide, alles sellel aastal sain teada, et onni all kasvab peale metsmaasikate ka nurmenukke. Pole varem kevadel seal käinud.
kukupai on 25 May 2008 at 22:01 #
Sul vähemalt puu alles, kuigi onnike on jah üsna äbarik seal. Mul pole enam seda puudki, viimatine torm murdis maha.
präänik on 25 May 2008 at 22:04 #
Jaa, puu on alles ja varemed ka :) Mälestused aina tormavad, mõtlen sellele kui kõrge see oli ja onni viis algul nöörredel… poisid, minust vanemad, olid üleval ja mina ei julenud sealt üles minna… alles aastaid hiljem sain ka end suurena tunda ja onni ronida. Mäletan ka tärpentiini lõhna, sest männivaik oli roninud juutesse, seda päikeseloojangut mil tädi mul majatrpl juustekallal askeldas ja pärast saun ja sulpsti sisse suurde plekist vanni…
tiia on 25 May 2008 at 22:29 #
vaat kui lahe, et see veel alles on. nostalgiline ja mälestusi täis pilt :)
Lilly on 25 May 2008 at 22:39 #
Oo, see elamine teeb kadedaks :)
Karuema on 25 May 2008 at 23:26 #
hästi nummi ja nostalgiline….
ritsikas on 26 May 2008 at 16:57 #
Selle pildiga seoses meenub mulle lapsepõlve “kaskede langetamine” kuna seal oli meil ka onn! Aga tegu oli selline, et suuremad sugulased tõid noore kaseladva alla ja meie sõitsime nendega üles! Prrr…. kui mõelda, et oma lapsed võiksid ka nii teha!
killuke on 31 May 2008 at 4:25 #
nurmenukud metsa all… just nii nagu lapsepõlves…