Jalutasin siidrise peaga kodu poole (tänud teile Merilin ja Surka) ja mõtlesin… mõtlesin, et Tallinna kõnniteede servades ei kasva teelehti. Tallinnas ei ole seda kõrvulukustavat vaikust ja seda, et vaiksel tänaval tulevad sulle kaks tüüpi vastu ja sa ei arvagi, et neil võivad pahad kavatsused olla, nägin kahte autot ja hiirt (?), kes püüdis raamatukogu pööningu aknast välja saada. Jalutasin mööda alevi tänavat kodu poole… väike”linna” idüll. Lapsepõlv.