kes varastas jõehobu?

Kui Härra mulle eile läpaka (mis on ÕS-i järgi kas läpakas või sülearvuti, mitte läptop) tagant teatas, et see lennuk, millega me üle atlandi põrutame on sama tüüpi, kui see millega kaksiktornidesse sisse sõideti, tahtsin talle kõrvakiilu anda. Minu suurepärase ettekujutusvõime juures oli antud teemapüstitus juba too much information!

Härra saab homme vanaks, vaid üks aasta ja üks päev veel, kui ka esimene number vahetub. Palju õnne talle juba ette!

Toss on pühapäevast, kuskil midagi põles, mingi tühermaal… mida mööda me juhuse tahtel samal ajal hulkusime aga see on pilt ja pühapäev, täna on aga täna ja kolmapäev.

Veider on see, kuidas mingil hetkel koos kauanägemata sõbrannaga kakaotassi taga asjad paika loksuvad, lihtsalt. Ma ei tea mida oma eluga pihta hakata kas jätkata seal kus ma olen, minna kohusetundlikutl magistrisse või leida endale mingi muu eriala ning praeguse elu kõrvalt õppima minna? Praegu on september, aega end ette valmistada uuteks õpinguteks on aga ma olen ju tuulelipp, kelle tahtmised ühest suunast teise puhuvad, nii, et ei me ette tea… võib-olla kunagi.

Oleme kaks päeva seigelnud ja seiklustes peab jääma varvas kuivaks. Kuskil vahetasin oma kingad kummikute vastu aga täna leidsin autost vaid ühe kinga! Leidnud olen küll teisi aga mitte enda oma. Minu kallis Vagabond, mis teenis mind aastaid nii truult, kurb kohe. Loodan, et keegi leiab ta ning oma elu saab ta jätkata operatsioon saapa leheküljel.

Minu pehmelt leheküljelt on näha, et mulle kohe meedib sattuda veiralt koledatesse paikadesse, ma ei väldi neid vaid pigem otsin, nii kohtungi mahajäetud mööbliga. täna vallutasime üht mahajäetud tehasehoonet, uue elu saanud fosforiidi karjääri, Linnamäe Hüdroelektrijaama jpm, lisaks eilsele Paldiskile. Mahajäetud paikades on migi oma võlu, koledus, klantspildid ei ole ju ka alati ilusad.

Rännates ja reisides on mul “kombeks” saanud üles pildistada oma tavapärasest keskkonnast välja kistud pehmet mööblit, toodud metsa alla (või mujale) prügiks.

Kollektsioon asub blogi leheküljel pehme.

Käisime taas Pakri pangal, käisime aardeid otsimas ja siis ma tahtsin näha mis sellest majast seal panga serval saanud on. Kellelegil on mõistus pähe tulnud või on see pähe pandud. Pank ju alles varises, just siis kui nad ehitust alustasid, igatahes nüüd pole ehitusest jälgegi, v.a üksik klaasitatud aken ning makrofleksi jäljed aknede juures, viisnurk olemas ning katust ei ole. Müstika :)

Varasemalt:
areng
fotojaht vol.1

Korjasin blog.tr.ee-st unustatud fotojahi järje üles ning kolm pilti on minu värvid – raamatud, reisid, soojus.

Käisime naabritega täna KUMU-s fotonäitust “Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos” vaatamas, minu puhul nagu ikka hea, et jõudsin, täna viimane päev. Näitus oli must-valge, ka minu kodu on peaaegu must-valge, kuigi ma armastan värve. Fotojaht oli aga täna keeranud värvilise lehekülje.

Leidsin värve enda ümbert, siitsamast kodusest külmast soojusest, raamaturiiulilt ning varvaste otsast, sügisest ei saa üle eldada ilma hea raamatu, unistustega reisidest ning korralike villaste sokkideta.

Armsalt omapärase maailmakaardi tegi mu hea sõber Ma. ning olen sinna peale märkinud oma olnud ja ka tuleva reisid, sokid tulid mu juurde aga Nublunni kaudu. Sõbrad teevad selle kuratlikult külma septembri vahel nii soojaks.

teised jahtisid ka

Vahel on nii, et ei oskagi enam midagi öelda, rääkimata mõtlemisest. Ning vaikus lukustab kõrvu.

Noorkirjanikud. Eestis antakse hea meelega raamatuid välja ning mingil ajal ei suutnud ma enam järge pidada uute nimedega, sest nii palju vanu nimesid on lugemata. Professionaalne huvi peaks mul ka raamatute vastu olema aga see piirudub pigem sellega, mida matemaatikas, mida kirjanduses ja kas inglise keelseid asju saab kuskilt soodsamalt jne. Ilukirjandusele jääb vähem auru, oskan kindlasti aga soovitada millistele raamatutele oleks vaja uustrükke ja seda just kohustuliku kirjanduse valdkonnas, sest olgem asusad, mõni trükk on oma aja nii ära elanud, et kui kogu Tallinna (või Eesti) näiteks 6. klassi õpilased seda ühel ajal tahavad lugema hakata, peame tõdema, et neid praktiliselt ei ole saada aga nimekiri näeb seda ette ning järgmisel nädalal on õpikus juba uus peatükk.

Üldise majanduskriisi huvides loomulikult läheb raamatute käibemaksu protsent viie pealt üheksa peale! Mis mind ainult morjendab, sest kui sa igalt poolt saad vastuse, et raha ei ole, siis sõna otses mõttes 4 protsendiline hinnatõus ei pane just naeratama, kõik need õpikud, tv-d, materjalid, kas keegi ka selle peale mõtles, et selle tagajärjel peaks (loe: peab) ka koolidele makstavat õpiku/tv pearaha suurendama? Juba praegu on koolid jännis ning need raamatukogupreilid ja mõni härra peab ennast sealt läbi hekseldama ning ütlema nii ühele, kui ka teisele “ei saa, raha ei ole”, numbrid! Midagi on siin nii väga mäda…

Töö vallutas mu varahommikused mõtted, argipäev. Seega, teema, millega ma alustasin, jääb järgmiseks korraks.

Pärnaõie tee ning õpikud. Täna peegeldub hoone teise tiiva valgelt seinalt meie hiiglasuurtesse akendesse päike, võiks ju naeratada.