kes varastas jõehobu?

Pilt Jessica Florence.

Ka rott võib armas olla. Uskumatu.

Artikkel ka siit.

Trip.ee-st lugesin just seda mida ma varem ei teadnudki ning mis võib nii sulle, kui ka mulle kasulikuks osutuda. Nimelt saab LP leheküljelt osta endale reisiraamatute peatükke pdf-idena. Ideaalne! Minule, kui bookahoolikule loomukilt meeldib omada raamatuid, kui tunnistusi ja meenutusi mu reisidest aga kõike ei saa ju ka, rahaliselt läheb kalliks. Näiteks, mind huvitava Kariibimere saarte raamatust maksab mind huvitav peatükk 1,75 naela (30 EEK) aga vahel aitavad ka head sõbrad, kel raamat riiulis.

Olen hetkel natuke ärevuses. Kaks hotelli on bookitud ning “vead” reisiplaanides välja tulnud, eriti tänu USA lennusiseste aegade muutmisele. Ühes lemmikus kohas oleme liilat vähe ning jõuame sinna öösel, nii, et palju õnne meile! Aga ega see reisiärevust ei kustuta.

Mul tõusid täna kõik karvad kehal püsti, kui mu esimene pakkumine (elus esimene!)  pricelineis läbi läks. (Priceline on odavpakkumine portaal, ehk sina valid hinna, koha ja hotelli tärnid ning alles siis kui oled pakkumine esitanud ning maksnud saad teada hotelli). Oleme rahul, saime kodulehehinnast 55% alla ning jäi piirkonda sisse, räägin New Orleansist. Esimeses ja viimases linnas on nüüd öömaja olemas. Nii, et te ei pea enam muretsema, magame katuse all.

Haapsalu, 2.jaanuar 2009

Talv on sel aastal ilus olnud. Nii märkamise mõttes.

Kes ei märganud või lihtsalt ignooris, siis neile tähelepanek, et Eesti Vabariik sai eile 91. aastaseks, tubli tükk juba. Selle piduliku sündmuse puhul vaatasin telekast lipu heiskamist ning kell kaheksa istusime autosse, et piirilinna Narva sõita, et seal ju paraad ja üle jõe näeb Venemaad kah. Venemaad nägime aga paraad oli peaaegu läbi kui linna jõudsime.

Narvas saab lõunaks 12 krooni eest suppi ning komplekti ehk supp, praad, jook maksis 30.- Kahekesi saime söönuks 51 krooni eest. Miinuseks võis lugeda seda, et eesti keelt oli vähevõitu ning seetõttu jäi menüü arusaamatuks.

Tallinn-Jõhvi-Narva-Narva-Jõesuu-Sillamäe-Viivikonna-Valaste juga-Tallinn

pildid

Ka minust võib saada kaanestaar, ilma et ma ise sellest unistanud oleks. On olemas selline lehekülg nagu deviantART, kuhu kunagi riputasin mõned oma üllitised, ning teiste seas autoportreena enda ja Härra (4 aasta tagusest ajast), viimane pilt on uskumatult palju vastukaja saanud ning nüüd jõudnud VEEBIajakirja Word! kaanele :) Ei teeninud sentigi, ainult natuke kuulsust teismeliste seas, sest ajakiri ongi teismelistelt teismelistele :)

Armastusega,

Teie kaanestaar

Jah, ma olen veel elus. Ainult pilte eriti ei tee ning ei kirjuta ka, ainult vananen hirmuäratava kiirusega.

Pildil aga ühe põhja Eesti poolsaare tipus olev Tuulike :)

Tulin hommikul tööle. Külm. Foorumi ees näitas -3 kraadi, kuid tuul tegi asja veel hullemaks.

Ma sõidan igal hommikul trammiga tööle, vahel isegi kahe või siis kombineerin tramm ja üks peatus bussi. Olenevalt minu viitsimisest istun trammis 8-11 peatuse vahet ning eeldan varhommikul seda, et seal võiks olla soojem kui õues aga tihti on nii, et peale tuule puudumise on kliimavahe suht olematu. Kes vastutab küsin ma? Kas minul on õigus minna trammijuhile uksele koputama, et kas sooja saaks? Kugliinibusissi on ju sedagi tehtud! Äkki aga tal ei lubata?  Kõrgem käsk? Ning siis vaatame televiisorist ukeldavat linnapead, kes kiidab, et näe, meil jälle kaks uut bussi juures, rahvas tulge ning sõitke ühistranspordiga! Aga Tallinna ühistransport on vastik, lisaks kliima jahedusele (mitte alati, ühekorra olid radikad nii kuumad, et istudes kartsin oma iPodi sulamist) on veel probleem liiga inimesi täis transpordivahenditega. Kas see ei näita selgelt seda, et mõnele liinile tuleks teatdu kella-ajal tihedamalt busse panna?

Mina sõidan peamiselt Kopli vahet ning seal võib ju aru saada, et ega see Kopli seltkond just nüüd kesklinna vääriline pole ning ehk linnaisad aitavad meil seal nii aru saada, et kesklinna meil asja pole ning külmade trammidega üritavad meile seda aeg-ajalt meelede tuletada aga Kopli rahvas on kange rahvas, sõidab külmas ja tuules, lõikavas pissihaisus ning kui vaja haukab plastikpudelist Bocki peale!

Kord aga õnnestus mul kauninimega linnaosasse nimega Õismäe sõita, tipptund! Reis vältas kauem kui mu tavaline ühistranspordi kasutus aga oli kordades huvitavam kui Kopli tramm! Kas saab midagi huvitavamat veel olla, küsite? Saab! Milline vennastumine! Eemalt vaadates hakkasid bussiseinad juba väljaspoolt kummi minema, kuid ega sõbralikke eestlasi see ei häiri ning tipp saavutati hetkel kui inimesi on juba sisemuses nii palju, et mõnedel enam jalad maad ei puudutanud. Mõnus! Hõikasime seal üksteisele hellitusi “Kui ei meeldi, sõida taksoga!” ütles üks noormees naisterahavale, kes talle märkuse tegi, et tema seljakott naisterahva näos istub. Ja inimesi tuli muudkui juurde, mõned lahkusid ka, kurva südamega. Nagu laulupeole läheks! Veel toredam on see, kuidas sa pidid väljumiseks oma elu eest võitlema, sest seal võitlesid kõik oma koha eest bussis ning ega eestlane siis viisakusest välja ei astu, et sinule teed rajada, äkki kaotab nii hinnalise koha bussis! Milline seiklus! Ma sõitsin seal pool tundi, olgem ausad, kui ma seda igal õhtul teeksin (räägitakse, et selline trobikonnas bussis sõitmine pidi seal rutiin ning osadele kindlasti ka hobi olema) hakkaksin ma ka hellitusi lõpuks hõitkama “Korista oma tagumik mu puusa vastas! Ah sa ei saa liikuma! Minu jalad on ka õhus, ära uhkelda! Lendame koos!”

Tulge kõik! Sõidame koos!

Joosep. Meie uus pereliige, mitte küll päris minu kodus ja korteris vaid venna majas aga ma pole tükk aega nii rahuliku kassi näinud. Armas.