Natuke ule poole reisist on veel ees ning St.Thomasel on meie peatuspigaks kohaliku noormehe Jimmy lahke kodu. Elu on ilus ning lume peale isegi ei suuda praegu m6elda. Eestlased ei ole siin enam tundmatu rahvas, saabumisel Miamisse v6is end usna koduselt tunda, nimelt oli seal eesti keelt juba liiga palju ning ka eilses lennukis oli v2hemalt 10 voi rohkem kaasmaalast.
Hommik algas saareelule kohaselt rummiga, 2rge ehmuge, v2ikese rummiga, et maitset suhu saada aga siin voolab seda ojadena. Saar on paradiisisaare m66tu, u 82 000 ruutkilomeetrit ning pole ka salata, palju turiste, kuigi t2na oli 6nneks ainult 1 kruiisilaev sadamas. Saarel on oma seadused, nii, et t2naval joomine on lubatud, suitsetamine ka ning nagu n2ha siis autorooli istumine ka kui m6ne kangema ruubanud oled. Politsei vaatab sellele nagu tavalisele saareelule ning kui v2ga h2da k2es siis eskordib su koju.
Maatukid on siin kallid ning maja ehitamine on ka, k6ige kallim osa on katus ja veesusteem, m2gedes linnaveega uhineda ei saa ning seet6ttu peab ehitama vihmaveekogumise susteemi, mis siis hoiab sinu vett maja all, sest siin on ju vihmaperioodid ning kuivadperioodid ning kui kuival perioodil vesi otsa saab… v6id endale autoga seda tellida aga see on kallis 800-1200 dollarit. Aga enamik inimesi ehitab endale m2kuljele mitmekordse maja, esimesed korrused korteriteks ning viimasel elab ise nagu Jimmy utles, et esimene maksab su laenu, teine korter kommunaalid ja ulej22nuga elad vabalt 2ra. Uurid on siin kallid, seda t6desime juba siis, kui siia hotelli otsisime. P2ike hakkab loojuma, kell on 6 6htul ning see on siin normaalne ja muideks, loomulikult t6ime me ka siia vihma. Deem.