kes varastas jõehobu?

Sel nädalavahetusel on auto meil ainult seisnud. Ise aga käisime Pärnus, ratastega. Kodust Baltasse ning rongile. Sohfa käis remondis ning sõitis mööda männimetsa alust ka Reiusillale, enne seda loomulikult ka ranna promenaad.

Täna tegime siin kõrval olevale poolsaarele ratastega tiiru peale, sealhulgas Suurele-Paljassaarele, mis aastal 2006 vaatamata jäi, kuidas küll, sellest ei saa ma aru, üsna lihtne tundus täna kõik. Olgem ausad, palju on ka muutunud. Endisest kodutute elupaigast (endisest NSVL sõjaväe hoone, nagu neid randades ikka on) on nüüd vaatlustorn tehtud. Korralikud trepid ning võrega üle löödud ja taimed kasvama pandud, varsti pole seda enam roheluse alt ehk nähagi. Ja inimesi oli seal oi kui paju…

Taamal endine Mädand Härry kodu.

Varing.

Pääsuke.

Sel nädala on kuidagi palju nähtud, ei mitte maailma, inimesi :)

New Yorgis sattsuin turule ja igatsesin ka Tallinna linna sellist võimalust, sest praegused Balta ja Keskturg ei meelita vahel, pigem lähed kiirelt läbi… Nõmme turg jääb aga kaugeks.

Kirjutasin:

Laupäevahommik tervitas meid sõna otseses mõttes turuga, kus täiesti toredad Manhattani elanikud said osta täiesti ehtsate farmerite käest lilli, liha, õunu, lõnga ehk mida süda soovis, lisaks veel küpsetised ning kuum õunasiider (loe: soe õunamahl, kaneeliga), nii see hommik seal läks, loomulikult jõudsime lõpuks raamatupoodi…

http://blog.lelov.pri.ee/2009/04/17/vaike-amps-suurest-ounast-ehk-new-york/

Täna blog.tr.ee-s kolades leitsin viite Rotermanni turu lehele ja meeldiv lugemine oli :) Lausa väga meeldiv!

Rotermanni kvartali väljakul, täpselt kobarkino taga, asub sellest suvest ehe Eesti toidu turg, mis viib kokku linnainimese, kel aialapiga maavanaema pole ja taluniku, kel puudub turustusvõimalus.

Rotermanni 3 turul müüdav kaup on kodumaine, pärit erinevatest taludest ja tootmisüksustest üle Eesti. Müügil on liha- ja kalatooted, pagari- ja piimatooted ning hooaja jooksul lisandub erinev puu- ja köögivili. Kuni 20 letiga avaturul on esindatud ka kodumaine mahetoodang. Valik ulatub lambalihast sibulani ja suitsukalast koduküpsetatud leivani.

Turult leiab toitu ka kohapeal tarbimiseks. Platsil ja selle ääres on loodud head võimalused mõnusaks suviseks piknikupidamiseks.

http://www.rotermanniturg.ee/

Loodame, et turg püsib ja linnakodanikud võtavad selle omaks. Armas.

Eile oli Paldiski lähedus. Kuidas küll mõistus teeb trikke, miks me kardame Paldiski metsades, ei mitte loomi, inimesi, keda ei ole. Kusagil kesk eesti ei tuleks selle pealegi. Aga naljad, et näe peidavad laipa… ja kõhedus kuskil suurt kivi vaadates on olemas… õnneks ka suvelõhn ja võrratu vaade kusagil metsade vahel… ja sääsed, liiga palju sääski!

Enam ei käi ainult pulmas, sünnipäevadel, vaid üha ja aina enam tuleb tuttavatele külla minna katsikutele, kaasas hea ja parem lapse ning vanemate jaoks :)  Vaatad neid väikesi ja mõtled, et sinu kell veel ei tiksu ja ega teagi mida see tulevik toob või too. Eriti äge on, kui naeratuse pildile saad…

Täna Tammsaare pargi ei olnud ainult šikke rattureid vaid kõik olid enne peegli eest läbi käinud! Elagu kevad ja värvid!

Tulin täna rattaga tööle. Jah, ma teen seda iga päev aga täna ikkagi hoopis teistmoodi. Tulin koos teiste ratturitega! Rattarikkad tegid alagtuse, et julgustada ka neid kes tavaliselt rattaga tööle ei tule. Meie grupis olid aga vist igapäevased sõitjad siiski. :)

Täna sai avapaugu ka uus blogi cycle chic estonia, kus üritan pildistada üles inimesi kes lisaks rattasõidule ei ole ka enda välimust unustanud, kuigi jah, meie tänavad soodustavad maastikurattaid ning amorte aga ma olen ka muud näinud :)

Herz andis mulle meemi edasi, et pean kirja panema imelikud faktid enda kohta, kusjuures kui ma Herzi omasi lugesin siis sain aru, et ma olen ikka friik küll. Nõustun temaga wc-paberi ja arvuti desktopi kohta, kuigi jah, mul on kombeks viimasele salvestada asju mida m hiljem ei vaja, et ma ei unustaks neid kustutada.

1. Mulle meeldib joondatud tekst (justify), ebakorrapärasus teksti äärtes häirib mind, kuigi vahel juhtub…
2. Väiksena olin tomatipasta fänn, sõin seda palja saiaga ja ka kõige muuga. Pragu olen üle läinud ketšupile ja tarbin ka seda kordades vähem.
3. Kartuleid koorin tavaliselt teleka ees, vaibal.
4. Ma ei õppinud vist kunagi laua taga ja ka praegu kasutan lauda vähe.
5. Ma vaatan tänaval kuidas inimesed riietuvad ning arvustan neid mõtteis.
6. Vihkan moevääratusi – roosad sokid tumedate pükste ning lahtiste kingadega, käekott dressidega jne.
7. Kodus on raamaturiiulis mul raamatud teemade kaupa. Ilukirjandus (eesti ja välismaine eraldi) ja tähestikuliselt. Kunst, reis jms suuruse järjekorras. (Kuni ma Viljari blogi lugesin arvasin ma, et see on mu erialaga seotud friigilik käitumine)
8. Ma ei laenuta raamatukogust eriti raamatuid, kuna ma ei suuda neid KUNAGI õigeks ajaks tagasi viia. Hea eeskuju, eks!
9. Mul on kodus ikka veel enda gümnaasiumi raamatukogusse tagastamata õpikudi!
10. Ma olen sõpradele valetanud, et ma ei saa kuhugi tulla kohustuste pärast, kuid tegelikult tahtsin ma lihtsalt üksi kodus olla.
11. Ma olen teeselnud lonkamist, et saada tähelepanu. Lapsepõlves.
12. Ma lõikasin ema heegeldatud linikule kääriga saki sisse (näha ei olnud midagi), sest olin ema peale vihane. Lapsepõlves.
13. Mul peab voodis olema kaks patja. Üks pea all ja teine kaisus.
14. Ma kirjutasin Raadio2 Sinu saatesse kunagi kirja Jane Eyre nime all. Olin 14.
15. Fotod peavad arvutis olemas salvestatud kuupäevade järgi, siis kuude kaupa ja lõpuks aastate. Kord peab majas olema ning sündmusi ma mäletan ka nii, et selles kuus jne.
16. Ma ei mäelta su nime tõenäoliselt, peale esimest kohtumist. Kohutav mälu. Seda mis sul seljas oli aga küll.

Avaladsin nüüd vist liigagi palju.

Hommikul mõtlesin ja mõtlesin aga ei tulnud ja nüüd tuli kohe midagi meelde, hakkasin juba arvama, et ma ei ole friik aga näed sa ma olen ikka täiesti hull :)

Viskan kah: tuduhiir ja osatleja! Teie kord!

Rattasõit võib minust taas romantiku teha. Tulin praegu koju mööda väikeseid vaikseid tänavaid, kus midagi hirmsasti lõhnas, toomingas vist. Kõik oli vaikne, nagu ei elakski Eestimaa suurimas linnas, mida normaalne loodust armastav inimene tavaliselt vihkab. Kõik lõhnas… ja siis kui tööle jõuad või kodus ukse selja tagant kinni paned lajatab argipäev jälle vastu pead, nagu midagi ei oleks olnudki.

Või räägib minus see liiter koduveini mis bibi ümmarguse laua taga pitsidest sai joodud… mine sa tea.

PS. vahtrad õitsevad vist ka

Oh sa jeerum küll. Sattusin ühes blogis ühtede kommentaaride (ma varsti vihkan seda sõna, sest pean nüüd juba mõtlema kas on kommenteerima või kommentaarima) peale, kus vestlejateks minu klassivend ja -õde. Oi mis saladused koorusid välja :)

Kuna me veetsime koos ühes ruumis aega nii lasteaias, kui ka põhikoolis ning seda 9 kuud aastas siis on mida meenutada… Minuni tulid mälupildid rattamatkast, vahetundidest, tundidest, rõõmustamisest, ülekohtust ja haiget saamisest. Milliseid suuri tundeid me põhikoolis tundsime, uskumatu! Nu ja ma olen olnud alati nagu avatud leht, minul eriti oma kiindumusi varjata ei õnnestunud… aga nii mõnelgi, peaaegu…

Töötan koolis ja näen nüüd kõike seda kõrvalt. Näen neid vanusevahesid, mis siis kui sa ise seitsmendas klassis 12nda klassi posisid unistasid tundus nii tühine aga ikka 5 aastat kasvuruumi on ikka liiga palju, et sealt midagi välja kooruks.

Tõstku käsi, kel oli silmarõõmu tunniplaan peas? Või trenniplaan? Või sa teadsid kõiki ta lemmiksärke ning jõudsid tundide ajal ka juuksekarvad üles lugeda? Vähemalt ühe võib siit minu kraesse küll panna. Teismelisena ollakse ikka üllatavalt järjekindel.

Ma lähen ajan need teineteise külge kleepunud seitsmenda ja üheksanda klassi paarikese nüüd lahku…