Hello! Tervisi Manchesteri Willow Bank Hotellist, kus ülemise naabri samme saab suurima rõõmuga kokku lugeda. BB magab, ka mina peaksin kirjutamise asemel juba unemaal olema aga nu jah, nagu tavaliselt.
Manchester on Inglismaa ning vaatamisväärsuste asemel vaatasime Primarki jms, keset maju leidsime vaateratta aga sinna otsa ei trüginud. Mõni aeg tagasi kuulsime müristamist aga ainult korraks, kui juba ilma peale jutt läks… see Inglismannide maa ning tema vihmasabinad, mis on nagu häirivad aga päris märjaks ei tee… ehk tore, kui midagi alati muutumatuna püsib.
Tänased lennureisid olid veidrad. Magasin ja ei maganud ka, Estonian Air tõstis natuke natuke mu silmis, seekord ei hilinenud, see oli peale viimaseid kogemusi mu suurim hirm. Kuid juhtus midagi hoopis huvitavamat, nimelt Kopenhaagenis teatas mulle stjuuard, kes mu ID-kaarti nägi, et kuidas ma üldse passikontrollist läbi sain?? Kuidas mul passi ei ole?? Seletasin siis, et ma olen Euroopas ikka ID-kaardiga reisinud… minu üllatuseks vastas noormees selle peale, et this is not Europe. Jõudsin juba närvi minna, et mida, kuidas nii, ma olen selle sama kaardiga UK-sse varem ka ju lennanud… teine tädi vaatas mingeid pabereid ja sain lõpuks siiski lennukile. Siiani aga on aga jäänud saladuseks, et kus siis ei ole Euroopa?? Eesti? Taani? Kopenhaageni lennujaam? Manchester? Või ta vihjas pigem Schengeni puudumise peale siin saarel? Mõtetes jõudsin juba ära mõelda ka mõtte, et esimest korda pole mul tagavaraks passi kaasas… deem. Lõpp hea kõik hea, peale maandusmist lasti ID-kaardi näitamise peale maale kah. Teised juba ootasid… siia saabumise marsruudid olid meil teatavatel põhjustel erinevad.
Manchester on aga nagu juba öeldud Inglismaa. Inimesed inglased ning ei midagi üllatavat. Positiivse pooel pealt aga tõstame BB-ga mõlemad näpud püsti rattateede olukorra juures, milline luksus siin on rattaga sõita, kui on loodud sellised tingimused! Rattaid siin on, mitte just nii rohkelt kui Hollandis või Kopenhaagenis aga omad traditsioonid ka siin, näiteks komme jätta taba rattahoidja külge ja siis iga tagasi tulla ja see lahti keerata… päris palju kinniseid tabasi vedeles hoidjate juures, arvasime et rattad varastatud? Aga miks siis kinnised? Varsti selgus tõde… Rattahoidjad on ka toredad, mitte sellised, kuhu ainult esimest ratast saab vaevalt kinni panna. Näpud püsti! Vähemalt nii on lood siin meiepool, Fallowfieldis, mis ka kohalikku ülikooli võõrustab.
p.s ma paneks teile pilte ka (jah, need kõik kolm mida täna tegin), kui mul õige juhe kaasas oleks, selle vale asemel.
