kes varastas jõehobu?

Käisime korjel, alevis. Pöördusime tagasi igasuguse aiakraami ning uute patjadega, võime seda lugeda õnnestunuks. Kahju on ainult sellest, et ploomid unustasin ja nüüdseks on need juba käärinud.

Homme on 1. september, hetkel kõigi hulluste haripunkt, kus kooli ilmuvad puhad, rõõmsameelsed ja pidulikult riides õpilased, kõik umbes 744 eksemplari.

Mul on vaasis astrid, nagu vanasti.

 Minu jaoks oli vabaduse väljaku avamine rõõmupäev, kuna saan sealt ilusti ja sujuvalt rattaga hommikuti otse üle sõita, et tööle jõuda, vältides nii natukenegi munakivilisi vanalinna tänavaid. Olen juba hommikuti harjunud vaatama, kui palju sooja meil on ning kas ma olen tööle hilinenud või ei… kellaaeg ning temperatuur on seal ka prillikandjale korralikult näha. Täna aga viskas harja punaseks, kuna niigi pidin Terevisioonist hommikusöögikõrvale Keskerakonda kuulama ning nüüd seal ka! Miks peaks selliseid infotahvleid selliste teadete jaoks kasutama. Niigi viskan iga nädal prügikasti (ikka paberi osasse) Kesknädalat ja Pealinna, nüüd seal ka, rikuvad ilusa väljaku ära.

Suvi sai märkamatult otsa. Nädala pärast on esimene september ning seened ja marjad muudkui kasvavad ning korjajate hulgad suurenevad. Korjatakse ka muud, näiteks mett. Korjatakse üles lootusi ja unistusi või kustutatakse neid. Elu on nii veider, kui arvad, et tunned inimest läbi ja lõhki ja põhjani ilmnevad uued tal vaatenurgad elule, mõtted ja tunded, eesmärgid, lootused. Elu ei olegi nii magus kui mesi, kuigi võiks.

Meie eludes on teemad millest ei räägita. Raha, on kindlasti üks neist, vähemalt sõprusringkonnas, tööl jne. Ja siis on veel igasugu asju millest kõnelemine tundub kohatu, veider ning kui tulevadki jutuks… siis võib iagsugu asju juhtuma hakata. Mesilased teevad aga rõõmsalt oma tööd edasi kuni keegi tuleb ja korjab nende mee ära. Vahel on minul ka selline tunne, oled millegi üle aastaid “vaeva” näinud ja siis meepott kaob, lihtsalt õhku :) Ja me lendame ikka õielt õiele ja kinnitame endale, et elu on ilus nign tegelt ta ongi.

*filmist Notting Hill

Osalen taas fotojahis (eelmine kord oli idee aga mahti ei olnud), seekord aga teemaks jalavari ning kuna ma olen just tulnud pulmast fotograafina ja tegelen piltidega siis ei saagi olla muud kui pildid sealt valida :) Esimesel on pruudi imeilus jalg koos kingaga, alumisel külalised rahvatantsu tantsimas. Ja muide, ma armastan kingasid… mmmm..

Pean siia ka lisama ühe meeldejääva filmivestluse filmist In Her Shoes

Maggie Feller: Shoes like these should not be locked in a closet! They should be living a life of scandal, and pasion and getting screwed in an alleyway by a billionaire while his frigid wife waits in the limo thinking that he just went back into the bar to get his cellphone. These are cute too.
Rose Feller: Please tell me you just made that up.
Maggie Feller: Look, if you’re not going to wear them… don’t buy them! Leave them for someone who’s going to get something out of them.
Rose Feller: I get something out of them! When I feel bad I like to treat myself. Clothes never look any good… food just makes me fatter… shoes always fit.

Teised jahilised http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=13Aug2009

P.S. Operatsioon “Saabas” jaoks on mul ka üks pilt taas olemas… :) Homme saadan ära.

Raini ratas on nüüd siis varastatud! Vannun ja ütlen, et rattavargad on värdjad! Õnneks on minu Sohfa alles, kuigi oli lukustatud Scotti peale! Kuid kuna ka üks naabrite Scott oli võtta, tõsteti Sohfa kõrvale.

Pilt on paari aasta vanune ja sadul oli nüüdseks vahetatud, rohkem infot siin: http://www.vargus.ee/816/Varastatud_Scott_Voltage_YZ_2 ja ka siin http://estcc.wordpress.com/2009/08/17/bike-thieves-go-to-hell-rattavargad-minge-porgu/

Rattavargad minge põrgu!

Ostsin täna 390.- rattaluku, väidetavalt ei saa seda läbi hammustada…