Kirjutas Liina on 25 Aug 2009 at 11:04 pm
After all… I’m just a girl, standing in front of a boy, asking him to love her*
Suvi sai märkamatult otsa. Nädala pärast on esimene september ning seened ja marjad muudkui kasvavad ning korjajate hulgad suurenevad. Korjatakse ka muud, näiteks mett. Korjatakse üles lootusi ja unistusi või kustutatakse neid. Elu on nii veider, kui arvad, et tunned inimest läbi ja lõhki ja põhjani ilmnevad uued tal vaatenurgad elule, mõtted ja tunded, eesmärgid, lootused. Elu ei olegi nii magus kui mesi, kuigi võiks.
Meie eludes on teemad millest ei räägita. Raha, on kindlasti üks neist, vähemalt sõprusringkonnas, tööl jne. Ja siis on veel igasugu asju millest kõnelemine tundub kohatu, veider ning kui tulevadki jutuks… siis võib iagsugu asju juhtuma hakata. Mesilased teevad aga rõõmsalt oma tööd edasi kuni keegi tuleb ja korjab nende mee ära. Vahel on minul ka selline tunne, oled millegi üle aastaid “vaeva” näinud ja siis meepott kaob, lihtsalt õhku :) Ja me lendame ikka õielt õiele ja kinnitame endale, et elu on ilus nign tegelt ta ongi.
*filmist Notting Hill
osatleja on 27 Aug 2009 at 15:00 #
Oh, mesi mu mesi…mmmmm. Peab endale sõbermesiniku leidma, kelle juures viisakalt nillida, kui tarudest kärjed välja võtab ja siis ja siis…sööks saia ja haukaks meekärjest ampsu peale. Nagu Jan filmis – see on nii ilatilkumapanev stseen.
osatleja on 27 Aug 2009 at 15:09 #
…mõtlen filmi Jan Uuspõld läheb Tartusse. Mesinik oli seal Võrno poolt mängitud “orjapidaja” :)
(kui nüüd mõtlema hakata, siis see on ikka 1 geniaalne linalugu: tsiteeritav, superhea muusika, operaatoritöö, näitlejad – kaunis)