Kirjutas Liina on 07 Dec 2009 at 12:43 pm
Jõuluvana ja Näärivana, Jõulud ja Näärid, punane või sinine?
Sinine jõuluvana, aastast 1894
Leidsin Neatoramast viite artiklile, kus kirjeldatakse teadaolevalt esimese masstoodangus toodetud jõuluvana(mänguasja) leidmist hiljuti Ohiost, USA-st. Arheoloogid teevad väljakaevamisi kohas, kus kunagi oli esimene mänguasjade vabrik, mis valmistas masstoodangut. Vabrik põles maha aastal 1904. Väljakaevamiste käigus on avastatud nii mõndagi ka u 1894 aastal toodetud väikese jõuluvana, kelle riietus on punase asemel hoopis sinine.Kui ma olin pisike laps ja meil käis näärivana, sest jõule ju ei olnud ja näärivanal oli punane kuub. Mäletan, kuidas mulle räägiti, et jõuluvanal on sinine kuub. Võib-olla tuli see mu tädi juures olevast väikesest sinise kuueG vanakese kujukesest aga mina olin selles nii kindel. Loomulikult oli mu pettumus suur, kui jõuluvana astus sisse ikkagi punase kuuega. Tollal umbes 6 aastase tüdruku peas oli kindlasti mitmeid küsimusi. Ma ei mäleta millal meil näärivana käis kas vana-aasta õhtul või liikus ta 80-ndatel ringi juba 24-ndal detsembril. Ema, äkki sa oskad vastata?
Igatahes praegune punane jõuluvana on üks suur mull. Sinine „Jõulude isa“ on pärit saksa traditsioonidest, kuid punaseks muutus see vähemalt USA lastele 1931. Aastal, kui CocaCola kompanii kunstnik Hadon Sundblom mehe punase kuue andis, et mees CocaCola nägu oleks ning kuna reklaame avaldati erineavtes ajakirjades, nii see üle maailma leviski.
Näärivana (ehk Дед Мороз ehk Vanaisa Külm Venemaal) traditsioon on aga alguse saanud tegelikkuses samuti jõuludest, kuid alates aastast 1917 taheti tähelepanu kristlikelt pühadelt mujale tõmmata ning jõulude asemele midagi pakkuda hakkas näärivana koduses, koolides, lasteaedades käima 31. detsembril, kaasas lapselaps Lumehelbeke ning vööl vits. Seda siis Vene traditsioonides, Eestis käis Nääriavana siiski ringi üksinda. Eks see tradtisoon meieni jõudsiki läbi Nõukogude okupatsiooni, varasemalt oli meil nu ka näärisokk. Erinevatel andmetel võib ka tema mantel olla nii sinine, kui ka punane. Kadi, siin kõrval, ütleb, et tema mäletabki juttu, et näärivana mantel on sinine ja jõuluvanal punane ehk mine võta sa kinni, kus see tõde nüüd on ning millest kõik alguse on saanud. BERTA andmetel oli Eesti näärivana siiski tavaliselt prillide ning punase kuuega mees.
CocaCola esimene punane jõuluvana, 1931
Praegu on sõnal “näärid” juures nõukogude mekk, kuigi tegelikkuses on siiski tegemist vana eesti pühaga, mis sisaldas palju traditsioone juba enne Nõukogude aega, teadaolevalt juba 16.sajandil. Ennustamine ning söömine oli ka siis juba kavas ning ilutulestiku asendasid kolistamine ning püssipaugud, millega peletati eemale igasuguseid deemonlikke jõude. Seega vana-aasta õhtul koos pere või sõpradega lookas laua taga istudes (peab ju 12 korda sööma, nagu vana rahvas uskus) tähistame me enda rahva Näärisid, mille nime nõuka aeg meie jaoks ära lörtsis, kuid siiski on jäänud meie vanad kombed, mida tänapäeval ehk üha enam elustama hakatakse. Muide, kas teadsid, et uue aasta ööl ei tohi söögilauda ära koristada, sest muidu ei jätku uuel aastal toitu.
BERTA – näärid http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-naaripaev.php
BERTA – jõulud http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php
Tegelikkus ongi vist meie jõuluvana on üks suur kaubanduslik mull, kuid see ei vähenda jõulude toredust minu jaoks mitte üks raas. Ma ikka armastan seda aega. :)
Pildid on pärit artikli juurest ning CocaCola lehelt.
osatleja on 07 Dec 2009 at 19:16 #
Meite peres jäeti toit jõulude ajal ja aastavahetusel ööseks lauale väidetavalt sellepärast, et esivanemate hinged süüa saaksid.
Sinise kuuega jõuluvana nägin vist nõukaaja postkaardi peal või kuskil. Mul on meeles, et jõuluvana pidi olema punase- ja näärivana sinise kuuega. Mulle meeldis nääri(jõulu)vanast rohkem see, kui päkapikud salaja koti esikusse jätsid.
Eha on 07 Dec 2009 at 20:15 #
Oh seda minu mälu… Seda tean kindlalt, et asutustes ei toimunud ühtegi pidu jõulude ajal. Mistra vabrikus pidasime siiski jõulupidu suure saladuskatte all. Akende ees olid tekid ja paksud kardinad. Luba küsisime partorgi käest, kuid tema vastas- kui vahele jääte, pole mina lubanud! Kodus oli meil kuusk jõulude ajal alati toas. Külas käis siiski näärivana, sageli töökoha poolt ( Jüri Pool ) Enamuse ajast jättis ta kingid ukse taha, andes ise uksekella. Tihti olime naabrte pool ja siis käis näärivana, kelle jalas olid meie isa sussid ja isa oli just poodi läinud. Sinisest kuuest olen ka mina omal ajal kuulnud, kuid näinud ei ole. Vaatasin ka nendel aastatel saadetud kaarte- mitte ühelgi polnud sõna jõulud. Minu keskkooli ajal keelati koolilastel minna jõulude ajal linna, kirik ja jõulud olid tabu.
Toidulaud oli alati kaetud, ükskõik, kui raske aeg oli. Toit jäi lauale terveks ööks- nii on see kogu aeg olnud, kuid seda aastavahetuse ajal.
Ann on 07 Dec 2009 at 22:29 #
Meil käis ka näärivana ikka aastavahetusel. Punase kuuega. Kuskilt on meeles, et sinisega oli Venemaa näärivana. Jõuludest ei teadnud midagi. Ju siis meie sugulased olid väga sõnakuulelikud ja korralikud. Ei mäleta isegi, et vanaema oleks jõuludest rääkinud, kuigi oli eestiaja inimene.
NäärivanaVabastusRinne. on 09 Dec 2009 at 10:14 #
Ega siis kaks shoppamise püha ei saa järjest olla see on selge.
Venemaal kus jõulud on hiljem kui uusaasta on ka 31.12 see suurem ostmise -
kinkimise püha. Nõuka ajal sai jõululaupäeval juba poolest tööpäevast hakatud viina võtma ja
pärast tööpäeva lõppu siirdus seltskond kirikutesse(1970lõpp ja 80nendad).
Selle tõttu olen külastanud jõululaupäeval kirikuid ainult nõuka ajal , mingit keelamist
mina küll ei täheldanud.Praegused jõulud meenutavad nõuka aja Oktoobri pühi oma
totaalse propaganda ja ametliku sisuga,parem juba sellel ajal tööl käia topelt palgaga.
Vanaaasta õhtu on spontaansem ,lõbusam ja emotsonaalsem oma ilutulestiku ja vahuveiniga.