Published by Liina on 19 Sep 2010
kärbseseened ja laukad
Laupäeva hommikul tõusin 10 minutit enne viite, et istuda sõbranna autosse ning sõita Viru rabasse päikesetõusu kaema. Eks see päike oli selleks ajaks juba end voodist püsti ajanud kui me sinna jõudsime ning taskulampe metsas ekslemiseks vaja ei olnud. Selle väikeses mata ajal jõudsin mina arusaamisele, et kuigi mulle meeldib loodust vaadata, seal sees olla ei ole minust looduse pildistajat, minu jaoks on see lihtsalt igav, hiljem pilte vaadades seda ahaa-efekti ka ei ole mida tihti mulle inimesed pakkuda suudavad. Kuskil kaheksa ajal tuli nii ilus valgus, et portreesid oleks väga häid saanud aga ega ma oma seltsilis ka ei hakanud piinama.
Seeni ja seenelisi kohtasime oma rännaku lõpul palju, kuid esimesed jäid minust korjajatele sest kui ma sellele mütsile otsa vaatan saan aru, et tegemist on kärbseseenaga kui sellel on punane kübar ning valged täpid, teised võivad minu jaoks ka ufod olla aru ma ei saa, kuigi süüa võiks neid küll. Aga selles olen ma küll kindel, et meie kodumaa mets korraldab selle sügise nädalavaehtustel sügise suurimaid massiüritusi.
