kes varastas jõehobu?

2011 aasta on pildistamise aasta. Olen seda projekti 365 teinud nüüd juba 25 päeva ning avastasin, et see on nagu mälu. Pilte vaadates meenub mulle täna iga üksik päev. Kirjutamiseks on aga sellevõrra vähem motivatsiooni.

Olen viimasel ajal nii palju ringi lipanud, et endalgi hakkab imelik, just nagu ülikooli ajal, kus kodus magamas käidi :) Tore on end noorena tunda, eile veini ostes müüa isegi vaatas kahtlustavalt mu poes aga dokumenti ei küsinud. Täisealine. Esmasepäeval väisasin Jääääre juubelikontserti  koos sõbraga, kes vist 97 aastal mulle külla tulles kasseti kaasa võttis. 14 aastat tagasi! Lindistasin venna muusikakeskuses endale selle ümber ning siiamaani peaks üks maxelli kassett markeriga markeri kirjaga JÄÄÄÄR pööningul vedelema.

Nii ma olin kirjutanud kolmapäeva hommikul. Õhtul tõusis palavik ja siin ma nüüd olen – voodis. Aitäh saatus! Kodu nädalaks planeeritud tegevuse suhtes vajutati niimoodi delete klahvi.

Pildil on Miia, mitte tema, kes eelmises postis vaid hoopis teine, kahe ii-ga :)

Olen Haapsalus. Soendan teki all oma külmunud jalgu, sest seda küla mina küll ei oodanud mis mind õues ootas. Olin selgelt selleks ette valmistama. Anu on taas kodumaal ning kohtusin teist korda väikese Miaga. Jalutasime hiljem Anuga kahekesi linna peal ning otsisme sooja, sest jalad krõbisesid juba all ning hakkasid murduma.

Ma olen nii pildistamise lainel. Korra juba mainisin, et võtsin endale terve aasta pikkuse projekti – iga päev üks pilt ja nii 365 päeva järjest! Kui su kaamera kaalub paar kilo, siis saate ehk isegi aru kui sportliku projekti endale ette võtsin aga ma ei kurda. Praegu naudin ning isegi nende 11 päeva sees olen katsetanud uusi ideid ja mõtteid. Tervelt 355 päeva on veel ees!

Ühe asja üle kurdan küll – minu armas Crumpleri fotokott ei teeni mind nii hästi kui vaja minu teel 365 fotoni. Ta on küll äärmiselt praktiline – veekindel! Jah, isegi kassi pissi pidas kinni, oli ainult peale loigukese tekitanud ning pesumasinas hülgas viimse kui lõhna. Aga igapäevaseks kotiks on tegemist üsna tüütu asjandusega, eriti kui tahad kaasas vedada oma hiiglaslikku imeilusat Olilily rahakotti ja märkmikku (mis praegu kodus passib), lisaks ei ole tegemist ju kuigi ilusa ridiküliga – lihtsa fotokotiga. Nüüd olen ma aga leidnud endale koti mis annab ka ridiküli mõõdu välja Builti täpilise fotokoti, fotokotil on aga fotokoti hind ning kes tahab toetada mu tulevast sünnipäeva siis annetused on teretulnud :)

Pildidl on BB, täna tehtud pildil.

Ja tee minu projektini leiate siit > http://365project.org/evangeliine/365

Sain täna kätte oma honorari. Nii palju kui mul on neiks asjadeks võimalusi olnud olen ma selle paarisaja krooni asemel alati asja eelistanud. Eks kui võimalusi veel tuleb siis vaatab mis siis saab aga nüüd siis honorarist.

Nimelt ilmus mu tehtud pilt nahkhiire saagast Säästva Eesti Instituudi väljaandes “Elurikas linn”. Udupea mina unustasin loomulikult küsimuse peale pildi kohe saata ning saatsin selle viimasel hetkel, kui raamat juba 98% valmis oli, kuid siiski viimasel lehel on pilt olemas, pisikese kui kindlana. Muide, raamat on saadaval ka tasuta pdf-is, seal on pildi koht küll olemas, kuid viimane ise puudu :S

Raamatu juurde.

See puu on siin Bibi sünnipäevapuu.

Mõtlesin, et enne kui see 4.jaanuar läbi saab (pean kiirelt tegema) panen siia paar sõna, siiski tähtis päev. Bibi sündis ning mina sain oma kallimaga kuus aastat tagasi kokku. Oleme siin kahekesi läbi kuue aasta kõrvuti sammunud ning selline sündmus ei saa ju kuidagi tähelepanuta jääda.

Tahan veel ära märkida, et Tallinna on siginenud tore koht nimega F-hoone, soovitan soojalt ning südamest. Nüüd saab seal ka kaardiga juba maksta. Lõhe sinepi, seesamiseemnetega oli täna mmmmm hea ning varem proovitud tomatisupp maitses ka hästi.

Palju õnnes siis meile.