kes varastas jõehobu?

Olen nüüd 28 ja mul ei ole sellepärast hea meel. Jah, hakkan ajama seda jura, et ma olen vana, kuigi mulle täna kolleeg ohates ütles, et sa oled minust rohkem kui poole noorem. Tunnen, et ees on aasta mis toob muutusi, ma ise toon need enda ellu, sest ma pean neid tegema. Unistused on selleks, et neid täita ning maailm on minu ees lahti. Lisaks soovin ma ühte miljonit (sobivad ka kroonid) aga kui peab saan hakkama ka selleta.

Filmisoovitus: Keinohrhasen (Saksa, 2007)

Romantiline komöödia, etteaimatava lõpuga, kuid ma ei ole nii palju ühe filmi ajal tükk aega naernud.

Tere kõigile! Siin on silmapaare rohkem, kui ma arvata oskaks. Vahva.

Täna on ühe kalli inimese sünnipäev ja kuigi ma seda tean ning suurema osa päevast temaga veedan avastasin ma kuupäeva alles hommikul terevisiooni vaadates, see tähendab ka seda, et homme saan mina vanaks ning kätte on jõudnud aeg kus selle võiks tõesti juba ära unustada. Seega, jääme meie Kadiga noorteks. Me unustame lihtsalt vananeda. Vot.

Pildil on jäädvustatud novembrikuised üllitised Kristile, keegi ju palus siin mu kudumist ka näha. Väikesed südamed on peo sees, et ta oma süda saaks soojas hoida.

Praeguseks olen ma kudumise unustanud, ei ole see aeg, teised tegemised ampsavad suurema osa ajast.

<—————————————– Facebooki sõbrad! Siin kõrval on link ühele saidile, kui soovite võite like panna :)

Üks tore perekond kutsus mind koos kaameraga pühapäeval külla. Hästi vahva aeg oli. Pisike Ellen on täis aastase lapse tujusid ja rõõme. Ema ja tädi jäid kaamera taha nägusid tegema, minu ülesandeks oli need emotsioonid vaid kinni püüda. Ma loodan, et nad jäid piltidega rahule.

Nüüd on aga aeg mul minna magama, kell saab juba pool üks ning voodi saaga meie peres jätkub. Voodi läks ikkagi katki, elame selle öö üle madratsil suurestoas.

Täna tahtis üks kolleeg mulle õnne soovida, ma siis ütlen ka teile, et aega veel on. Vanaks saan ma alles reedel.

P.S Kui ka sina tahad pilte, siis kirjuta mulle liinale@gmail.com

Kroonikasse: tulumaksu sain tagasi 0,19 eurot ning õues on -30 kraadi tuulekülma. Ja öösel kell 4:30 arvas voodi, et talle aitab, minu pool madratsist vajus allapoole ning ülejäänud kaks tundi jagasime Rainiga voodi ühte poolt, mina temast kramplikult kinni hoides.

Tere teisipäev!

Kohe saab tänavuse 14.veebruariga ühele poole ning võib roosamanna nüüd aastaks jälle unustada. Koolis töötades tehakse sellised päevad puust ja punaselt ette, nii ma käisingi päev otsa kaelas roosa süda ning muigasin, kui ka meie ühel lugupeetumal kolleegil paistis pintsaku alt õrnroosa triiksärk, just nii nagu dresscode ette nägi. Ütlen siinkohal ka kohe ära, et need roosid ei olnud mulle aga olgem ausad, iga naise teevad poolemeetrised punased roosid natukene kadedaks. Natukene. :)

Mina feilisin valentinipäeva tähistamises täielikult ehk jätsin oma mehe koju ning veetsin õhtu “vana” sõbraga. Enne seda olin käinud kolmes poes ning otsinud südamekujulisi vahukomme, tänane kakao lihtsalt nõudis neid.

Eestis peab armastust hoidma kahe käega. (Kristiine)