Published by Liina on 13 Jun 2011
aim bäkk
Siin ma nüüd siis olen. Tagasi kirjutamise juures. Kuna arvuti oli katki, olin endale võlgu tunde piltide töötlemist ning päevapilte, samuti olin ma planeerinud kontserikülastuse ja tädiks olemise ning tripi Pärnusse – rongi ja rattaga. Tegemist ja erinevaid ettevõtmisi on olnud kamaluga.
Eelmisel pühapäeval aga paraadisin koos 500 Tallinna ratturiga mööda autodest vabasid kesklinnateid, tõsiselt mõnus oli. Muidu ikka ukerda seal kus saad ja kesklinnas ma autode vahele ei roni, viimasel ajal pole selleks üldse tahtmist, sest ise olen jobu ja ühel unisel hommikul sain aru, et halva tujuga ei tule ka rattasõidust midagi välja ja nüüd kruiisingi tööle tsipa pikemat teed aga sellisel, mis on vaid jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud.
Koos paraadiga avastasime mereäärset Tallinna ning avastasime sealt ka Ökosaare, iseenesest lahe idee ja koht, soovitan külastada aga idee on ise selline, et pakend on öko sisu tavaline ja ökost kaugel. Saar on vette ehitatud taastoodetud materjalide najal, kleepekad kutsuvad üles mõtlema juba poes mida sa pärast pakendiga teed aga ise pakuvad nad oma napsu ja toitu ühekordsetest täiesti tavalistest õllefirma topsidest, saiake serveeritakse selle kõige tavalisema papp taldriku peal ja pakutud toidust ma küll ei ole kindel kas see mahe on colast ja õllest rääkimata. Kohapeal oli aga mõnus end päikese käes soojendada ja mere loksumist vaadata.
Kui keegi ei tea, siis Tallinnas tegutseb Geriljakino. Meie juba teame ja osalesime ning jäime ka kaameratele jalgu – etv 2011. Sealt saab kogu kinost ka aimu, see oli vist saate viimane lugu.
