kes varastas jõehobu?

Ma võin selge sõnaga välja öelda, et ma ei armasta igasuguseid turisti tuure, kiide jne. Võeh, külmavärinad kui enda kogemuste peale mõtlen. Lisaks veel need kulutatud rahahunnikud, milleks meile internet ja raamatud? Aga siin Melbourneis soovitan teil küll minna Melbourne Undeground tuurile, nad ei ole just nii maaalused kui nimelt võiks kõlada vaid nende idee seisneb selles, et igaühel võiks olla võimalus linnaga tutvuda ning selle juures on hea see, et nad ei taha mingit tasu, võid tuurilt lahkuda ka ilma midagi maksmata või maksad (annad tippi) oma võimaluste piires. Kuulda saad ajaloost (millest sa niikuinii lugeda ei viitsi) ja samas saad kaasa ka parimate tänavakunsti kohtade kaardi jne. Paljusid kohti CBD-s olin ma oma rännakutel juba külastanud seega tehke seda varakult. 2 tundi, algus hommikul kell 10:30, pärast on hea lõunale minna. Minu jaoks kuratlikult vara, sest siit linna võtab bussiga juba üle poole tunni.

Daniel (David?) oli ise täitsa muhe ja rännanud tüüp, teadis mida nüristund nägudega euroopast tulunud backbackeritele hommikul rääkida :)

Btw, tuuri leidsin tänu facebooki grupile Eestlased Austraalias ning kohtusin seeläbi ka ühe toreda eestlasega :)

Block Arcade

Union Lane (seda tänava nime ma ühes postituses ei teanud) ja jänes on siin, sest ma ei saa Donne Darkost üle (kuigi nägin seda üpris ammu, väga ammu)

Swanston street (põhilsi tänavaid, mingai longil seal tihti)

Raekoda oli vist

World Fair centre vms.

Lonkisin veel omapäi, sest sõin lõunaks Subway võileiva nind seda oli nii palju, et pidin selle maha käima. Federation square, et ikka tõestada, et ma ikka olen siin :) All on samuti trepp sealt lähedalt.

Ja nagu Daniel (David) ütles, et kui tahad eriti kohalik näida siis ütle kohtumist kokku leppides “Meet me under the bells” (Kohtume kellade all).

Pean tööd otsima hakkama ning julguse kokku võtmine on alguses see kõige suurem asi. Võeh.

Eile kolasin Dokclandis, mis on üks kesklinna linnaosadest ning paikneb mere ääres. Seal on hunniksu igasugust kunsti ehk skulpruure

Blowhole (by Duncan Stemler)

See on liikuv skulptuur ehk kasutab ära seda mida siin jalaga segada on – tuult.

Webb Bridge (by Robert Owen and Denton Corker Marshall)

Väga lahe sild, mida mina just kõige paremast kõljest ei pildistanud. Öösel peaks valgustatud olema :)

Cow Up A Tree (by John Kelly)

Minu lemmik. Veidrused on alati meeldivad. Tegemsit ei ole mingi pudust jurakaga vaid proknksiga. Ning siin on natuke tõde ka ehk Austraalia üleujutuste tõttu võivad tõesti lehmad puuotsas lõpetada.

Tegelikulton seal alal skulptuure palju rohkem aga mina lõpetasin oma jalutuskõigu poetuuriga ning sain 5 dollariga endale t-särgi. :)

Ma tegin pilte ja kuna ma ei raatsi neid ainult enda arvutis hoida siis saate nüüd soovikorral näha ka minu 10 km tripi pilte. Uh, jutt ei jookse üldse, fotodega läheb veidi paremini. Nagu ma juba mainisin, siis luiged on siin mustad. :)

Ei proovinud kas istudes ka mõni suur idee pähe tuleb aga sarnasieid oli seal veel, nt ka sõpruse jne. Midagi taas sulle, Herz? Pingifriik nagu sa oled.

Oh, kuidas Austraalias armastatke erinevaid silte, sõnadega mida tohib ja mida ei tohi teha, kes kus käima peab jne. Neid on tuhandeid. Oma peaga eriti mõtlema ei pea.

Luna Park, minu tee lõpus ehk juba St Kildas. Tegemist on ajaloolise lõbustuspargiga ehk peaaegu pausideta käigus olnud aastast 1912. Selle “härrasmehe” nimi kes väravaks on Mr. Moon ehk Häraa Kuu.

Minu tavaline hommikusöök – sai avokaadoga. Jah, siin saab avokaadot saiale määrida nagu võid, mitte ei ole see toores. Peale veel soola ja pipart ning mina olen sõltuvuses, Sarah naerab, et kui ma ükskord Melbourneist lahkun siis on mul kõrini avokaadost ja sushist. Kes teab, võib olla tõesti aga sinnani ma naudin.