Mis on nagu loomaaed aga samas ei ole päris ka. Loomad ei ole puurides vaid saad nende vahelt läbi jalutada. Wallabi oli minust ehk natuke vähem kui meetri kaugusel jne jne. Dingo juurde loomulikult ei lastud, samuti tasmaania kuradi ja teiste juurde aga kängurude ja lindude ja nahkiirte juurde ikka. Mulle need “päris” loomaaiad üldse ei meeldi, nu aga see… ok. ega ma metsikusse loodusesse ikka ei juhtu ning Austraalia loomi tahaks ju näha.

Kes mind tunneb see teab kuidas ma ehmun ja hirmunud karje selle peale tavaliselt kuuldavale toon. Nüüd kujutage ette et teie tulikuumale seljale ilmub ootamatult jääkülm veejuga. Nüüd pange need kaks asja kokku. Jup, päris korralik karje oli. Mis loo aga veel huvitavamaks muutis oli see, et nurga taga viibis giidiga grupp ning giidid (üks neist äärmiselt süpaatne vanem mees keda päeva jooksul veel kohtasime) palusid inimestel seisma jääda ning teatasid raadio teel juba ussiohust, sest minu karje ei saanud ju muud tähedada :) “Oh, it’s just a cold water” (see on vaid külm vesi) oli nende järgmine lause. Ning kõik said jälle minu üle naerda.

Minu internet sai otsa just, ei raatsi kohe ka raha tuulde hakata loopima. Katsun paar päeva ilma hakkama saada.

Miks on see nii, et kui ma tean, et internetti ei ole. Avan ma ikka browseri akna ning klõpsan facebook! Miks on üldse maailmas olemas paljud asjad? Miks?

(kirjutatud pühapäeval või esmaspäeval)

Sarah’i ja Wyattiga.