Published by Liina on 13 Feb 2012
muusika mis jalale teeb head
Pühendan selle postituse Tuulile! Seepärast, et ta on mulle öelnud, et külastab teie ees olevat saiti koos hommikukohviga ning täna ma mõtlesin, et kas ma viitsin postitust teha ja siis vaatasin, et kodumaa kell näitab hommiku kella nelja ja otsustasin, et ma teen, et Tuulil oleks mida vaadata.
Kes mu Facebooki sõbrad on siis te olete juba paljusid pilte näinud aga lisan need ikka ja jälle siia ka, sest te kõik ei ole Facebookis :) Eile keskpäeval sain taas kokku võhivõõrastega, saabusin kell 12am Aclandi tänava lõppu, et kohtuda taas couchsurferitega, kes olid pühapäevaks taas kohtumise organiseerinud. Sel nädalal juba neljas kord minule. Näod erinevatel üritustel korduvad harva aga teisipäeval on näiteks paar inimest kes on ALATI kohal, samuti reedel jne. NIng alati on meeldiv suvalises kohas niisama jalutades tuttavat nägu kohata. Ma ütlen näod, sest nimede peale mul mälu lihtsalt ei ole, tavaliselt ma küsin, et hei, kus see Londoni tüdruk on jne. Selle pildi peal ei pane ma pooltele isegi riiki külge.
Põhjust kohtumiseks oli ka, sest St Kildas toimus suuuuuur tasuta tänava festival, koos muusika ja meluga. Tänavad olid suletud ning ala oli kuulutatud ka kuivaks tsooniks, st näiteks ka seda, et alkoholipoed olid kinni ning need mis avatud võisid müüa kaks purki õlut või siidrit inimese kohta ja seda loomulikult üüratu hinnaga. Aga ostjaid jagus, samas olin ma tunnistajaks kui siidripurgiga (avatud) tänaval jalutanud noormees politsei poolt rajalt maha võeti ja trahv välja kirjutati. Aga see selleks. Ilm oli Melbourneile kohane ehk sai vihma ja päikest ning seetõttu grupp lagunes kiirelt aga tuumik jäi. Olin taas esimene eestlane keda paljud kohtavad ja see pole enam ammu mulle üllatus, kuid pärast oli meid juba liiga palju ehk liitusid veel Laura ja pooleldi eestlane Sarah ning lisaks sain juhuslikult kokku veel ühe eestlasega. Paljunesime kiirelt ja olime kõige enam esindatud rahvus, nuuuu… peale kohalike meie grupis.
Õhupallid! Ma pidin selle pildi tegema ja all näete mingi joogi karpidest tehtud ülisuuri kõrvaklappe :)
Jagatud promenaad :)
Ja siin me siis oleme. Kolm eestlaste kelledest kaks sattusid koos pealava ette, kolmas lihtsalt juhuslikult seisis me kõrvale. Kuna olen Tanel Janiga Viljandis koos koolis käinud kuid kooli ajal ei suhelnud oli nägu mulle tuttav ning nii me ta avastasimegi. Cheers! Maailm võib ikka väike olla. Sama hea, kui kunagi New Yorgi suvalises metroojaamas tuttavaga kokku jooksin.
Ellujääjad peale vihma. Pean endale keebi hankima mida saaks rahulikult fotokotis kogu aeg kaasas kanda. Tüütu on niiskena ringi käia…
Laval on aga Blue King Brown.
Lisaks, väga kasulik on omada grupis inimest kes on vist ligi kaks meetrit pikk! Lähed ära ja ei pea kaua omi taga otsima, eriti kui keegi ta õlale ronib.

Enne lõppu. Laura ja Marcus.
Hakkasin poole kümne paiku linna liikuma, sest rahvast oli metsikult ning kõik vajasid ära minekuks transporti, seega mida varem seda parem. Saime trammile ja kesklinnas oli mu üllatus suur, kui avastasin, et peale üheksat pühapäeva õhtul bussid lihtsalt enam ei liigu! Mismõttes!????!!!! Õnneks sain enam-vähem kodu kanti rongiga ning armas Sarah, kes sama seikluse tunnike varem juba läbi oli teinud saabus peatusesse autoga vastu. Cheers!












