Sain täna kätte oma honorari. Nii palju kui mul on neiks asjadeks võimalusi olnud olen ma selle paarisaja krooni asemel alati asja eelistanud. Eks kui võimalusi veel tuleb siis vaatab mis siis saab aga nüüd siis honorarist.

Nimelt ilmus mu tehtud pilt nahkhiire saagast Säästva Eesti Instituudi väljaandes “Elurikas linn”. Udupea mina unustasin loomulikult küsimuse peale pildi kohe saata ning saatsin selle viimasel hetkel, kui raamat juba 98% valmis oli, kuid siiski viimasel lehel on pilt olemas, pisikese kui kindlana. Muide, raamat on saadaval ka tasuta pdf-is, seal on pildi koht küll olemas, kuid viimane ise puudu :S

Raamatu juurde.

Täna hommikul jalutas mulle vanalinnas vastu hommikust suitsu kiskuv Steve Martin, taksot sõitis Vahur Kersna ning Balti jaama juures jooksis üle tee Alice imedemaalty pärit Humpty-Dumpty (teate külls, see muna). Ükspäev jalutas mulle vastu ma ise, ainult, et noorem. Veider maailm. Kas meil mõtete teisikuid on ka olemas?

Pilt on täna aga Kristi tehtud, ei saa ma siin märkimata jätta ühe Kristi blogi http://inspireerivadinimesed.blogspot.com/

Oleme tagasi ning ka esimene tööpäev on seljataga. Ma ei ole vist kunagi nii välja lülitunud tööst olnud, et taas saabudes on meelest läinud isegi inimeste nimed. Puhkus läks vist asja ette. Pidevad küsimused ja naljad tuhast viskavad loomulikult üle, kuid seda paremad on kallistused ning siiras rõõm armsaks saanud kaaslaste poolt. Tunne on kohe 1000 x parem.

Lisan siia pilte ning helisid, juba varem kirjutatud tekstidesse. Enda jaoks mälestuseks ning kui kellelegil soovi on siis võib ka vaadata. Taimaa peaks olema tehtud. Tegemisel on ka galeriid aga nendega läheb aega, eriti minsuguse produktiivse pildistaja tõttu.

Ajasime BB-ga oma suksud (Sophy ja Sohfa) talvekorterist välja ning tegin esimesed päiksepaistelised tiirud tänavatel. Mõnusalt vabastav tunne on, kui ainult seda loksu seal pedaalis ei oleks. Vajan töökoda, rattaparandus töökoda.

Ja ühes kohas avaldati minu kiirelt kirjutatud kirjatükk, täies mahus ning perekonnanimedega. Oh issandjumal küll. Ma ise arvasin, et pannakse ikka lõik aga nu jah. Perekonnanimede osas oleks pidanud vist ise täpsustama, et ei soovi… aga enam ei ole midagi teha ning eile siidri kõrval kirjutatu on kõigile lugeda, noh, nagu need kirjatükid siin… ainult et need on väiksema lugejaskonnaga.

Pildil on vennapoeg oma uue ja uhke kellaga. Hiina värk Malaisiast.

Merlis Nõgene kirjutab Twitteris:

2007. aastal ühest blogist ( http://blog.lelov.pri.ee/2007/11/25/mina-vaegparkija/) läbi käinud keeleuuendus jõudis massidesse: http://www.tartupostimees.ee/?id=146046 Nädala sõna!

Pisitillu, sa oled keeleuuendaja!

Ka minust võib saada kaanestaar, ilma et ma ise sellest unistanud oleks. On olemas selline lehekülg nagu deviantART, kuhu kunagi riputasin mõned oma üllitised, ning teiste seas autoportreena enda ja Härra (4 aasta tagusest ajast), viimane pilt on uskumatult palju vastukaja saanud ning nüüd jõudnud VEEBIajakirja Word! kaanele :) Ei teeninud sentigi, ainult natuke kuulsust teismeliste seas, sest ajakiri ongi teismelistelt teismelistele :)

Armastusega,

Teie kaanestaar

Võib öelda, et viimase poole aasta jooksul olen olnud juba kolmes eesti ajalehes (Eesti Ekspressis ja Sakalas (see artikkel jääb saladuseks!) veel pealekauba) ning ühes ajakirjas (erialases – who cares!). Kas tõesti minu 15 minutit kuulust kestab veel?

P.S Kanal 2-s on Grease, ma poel varem näinud, vaatan.