Igasugused kurvad filmid tuleks ära keelata. Ulgusin täna nii mis kole. Endal ka häbi nüüd, silmad valutavad ja kehv olla. Aga lauamängus ma võitsin, kaks korda!

Ühel üle ookeani lennul hakkasin ka enda arvates vaatama komöödiat, lõpetasin jälle luksudes. :)

Numbrimaagiaga sina peal olevad inimesed istuvad täna kindlasti sabad rõngas, ma tegin kell 11:11 oma päevapildi ning sellega mul tänase päeva kummaradamine lõppes. Hoopis rohkem olen ma “muserdatud” sellest jalgpallimatšist, sest eile oli kogu Tallinn täis rohesärklasi ning kõik kohad nende poolt vallutatud, lemmik kohta sisse astudes oleks tahtnud rinnale taguda ja öelda, et eestlastel on õigus aga tagurdasime kiirelt välja enne kui mõni iiri mees meid oma haardesse oleks haaranud. Kahjuks ei kandnud ma eile oma rohelist kleiti, see oleks olnud kui kamuflaaž, oleksin muutunud nähtamatuks.

Ma ei imesta kui 9 kuu pärast sünnib Tallinnas millegi pärast tavalisest rohkem punapäid.

Koolivaheaeg andis mulle võimaluse vähe vabamalt hingata. Käisin Pärnus ja Saugas ja alevis ja Haapsalus. Viimase külastuse ühes põhjuseks oli  loomulikult see, et seal valmivad minu ehte toorikud. Näe, ise lihvin! (vt pilti) See ei ole poseeritud :) Aga jah, masinaga saan ka mina seda tööd teha, kuigi kuulun nende inimeste hulka kes ei talu mingit lihvimist ega viilimist. Nean alati neid naisi kes avalikus ruumis oma küüsi viilima hakkavad. Ma tahaks alati neil selle viili pooleks murda ja uriseda. Ise eelistan kääre. Seega viimase lihvi annab ehetele (mitmuses jah, sest nüüd on valmimas ka väike seeria kõrvarõngaid) minu kallim.

Äralennuni on jäänud 69 päeva.

Lähen ära. Pärnu. Rongiga! Viin ratta sinna, et temaga kohe pikemaks ajaks hüvasti jätta, järgmisel kevadel minust temaga sõitjat ei ole, tõenäoliselt petan teda täiega ning istun hoopis rendirataste seljas. Sellega tuleb mul meelde ühe mu tuttava kiiks, kes reisides võtab kaasa ka oma rattasadula, sest see on siiski kõige lähem asi su kehale. Ma võtaks ka kui mul oleks Brooksi sadul! Aga on made in Lithuania koos ülejäänud rattaga ning suur ja kobakas on ta ka.

Käisin just keldris rattarehvi pumpas, minu mini pumbaga oli see tõeline trenn, seega kui tahad endale ilusaid biitsepseid siis hangi endale katkise kummiga ratas ning minipump. Ja jõusaal on su jaoks tasuta.

Ja kes ei ole veel mu prosside jutust tüdinud siis teadke, et lisaks LesPetites poele on need saadaval nüüd ka Misu poes ja Rakveres Arabella, nädalavahetusel astun läbi ka Haapsalust ning viin sinna mõned poodi nimega Haapsalu disain.

Siit teile aga killuke suve.

Minu jaoks oli koerte pildistamine esmakordne, sest ma pole vist isegi kohanud varem inimest kellel nii palju koeri oleks :) Aga seda rohkem ma õppisin, isegi haukuma õppisin.

]]> http://blog.lelov.pri.ee/2011/09/26/kadriorus-koos-katriniga/feed/ 2 http://blog.lelov.pri.ee/2011/09/21/prossid/ http://blog.lelov.pri.ee/2011/09/21/prossid/#comments Wed, 21 Sep 2011 21:52:35 +0000 Liina http://blog.lelov.pri.ee/?p=3997

Ma teen iga päev pilte. Neid on kogunenud nii palju, et patt on neid ainult enda arvutis hoida, seega küpses mu väikses idee teha prossid. Olen ise suur-suur prossikandja ning armastan käsitööd. Materjal on prossidel vineer, pildid on peale kantud (mitte kleebitud, siin on oluline vahe), lisaks on nad saanud lihvi ja laki. Iga pross on kordumatu ehk kui kord üks pilt on sinna peale saanud siis teist korda ta oma teed sinna peale ei leia. Prossid on valminud suure rõõmu ning armastusega, panen kõik selle nendega kaasa ka. Jah, kaasa, sest need on ära anda. Näppida saab neid juba laupäeval Palamuse väljanäitusel (olen isegi seal) aga loomulikult võib mulle kirjutada või tänaval nööbist kinni haarata. Hind on neil pisikestel ka, igaüks on saadaval kümne euro eest.

Vahepeal oli mul suur agoonia, sest tindiprinter asub Haapsalus ning seda sai seal pühapäeval usinalt kasutatud aga kuna iga uue asjaga tekib ka praaki siis Tallinnas ei jäänud muud üle kui mu kallim läks tallinna printeripoodi ja tõi mulle ilusa ja läikiva printeri, tindika! Ma ei leidnud päälinnas mitte ühtegi kohta kus saaks raha eest ja teenusena kasutada tindiprinteri teenuseid. See on juba sama surnud nagu kassettmagnetoola.

Ma ei saa märkimata jätta, et suureks abiliseks olid mulle mu kõige kallim ning ka tema isa.

Praegu saate prosse näha siit:

http://www.facebook.com/media/set/?set=a.251389068239742.72796.176189005759749

Varsti üritan need ka ükshaaval üles pildistada ning kuhugi neile pesa meisterdada.

Ei saa ma siin vaikida ka Raini “koduküla” suursündmusest. Samal ajal kui Haapsalus kõlasid bluusi rütmid ja klubimuusika Kiltsil oli sealt 21 km eemal tõeline külasimman kuhu oli esinema kutsutud kuulsus, piletiks 5 eurot ning rahvast platisl rohkem kui eales varem. Tants kestis keskööni, meie kabujalakesed jäid nagu tavaliselt kõrvalt vaatajateks, sest allakirjutanul on karu jalalabale astunud ning vaatamata viimase aja väikestele katsetele ei ole tantsimisest midagi välja tulnud.

Meie väntasime need 21 km Haapsalust sinna ning see oli nii lihtne, 7 km ratta teed, siis randa, siis poodi, siis jälle poodi ja olimegi kohal :) Sealt ära minemine nii kergelt küll ei läinud, sest 44 km asemel saime sõita vaid 15, kui käis selline pauk, et ma arvasin, et meile tungitakse püssidega kallale aga tegelikult oli müra tekitajaks vaid Raini ratta tagumine rehv… ja nii me tagasi Tallinna bussiga jõudsimegi.