kes varastas jõehobu?

Lähen ära. Pärnu. Rongiga! Viin ratta sinna, et temaga kohe pikemaks ajaks hüvasti jätta, järgmisel kevadel minust temaga sõitjat ei ole, tõenäoliselt petan teda täiega ning istun hoopis rendirataste seljas. Sellega tuleb mul meelde ühe mu tuttava kiiks, kes reisides võtab kaasa ka oma rattasadula, sest see on siiski kõige lähem asi su kehale. Ma võtaks ka kui mul oleks Brooksi sadul! Aga on made in Lithuania koos ülejäänud rattaga ning suur ja kobakas on ta ka.

Käisin just keldris rattarehvi pumpas, minu mini pumbaga oli see tõeline trenn, seega kui tahad endale ilusaid biitsepseid siis hangi endale katkise kummiga ratas ning minipump. Ja jõusaal on su jaoks tasuta.

Ja kes ei ole veel mu prosside jutust tüdinud siis teadke, et lisaks LesPetites poele on need saadaval nüüd ka Misu poes ja Rakveres Arabella, nädalavahetusel astun läbi ka Haapsalust ning viin sinna mõned poodi nimega Haapsalu disain.

Mõned nädalad tagasi kutsuti mind külla Johannes Taanieli juurde. Siin mõned pildid.

Ma pole palju tööd tahtnud teha aga natuke on ikka siin seal olnud klõpsimist. Juulikuus käisin koos Annika, Kristjani ja Kadriga piknikul. Hästi ilus õhtu oli, sääski enam ei olnud aga päikest ja sooja merevett jagus kamaluga. Liisa oli siis veel kõhus aga nüüd on tirts juba kaks kuud vana ning pere on kasvanud neljaliikmeliseks.

Siit teile aga killuke suve.

Ma olen viimastel kuudel eriliselt laisk postitaja olnud ja nii ongi tekkinud olukord, et need tööd mis mul vahepeal olud on ei ole siia jõudnud. Kõik ei jõuagi aga osad küll. Katrini, tema pere ning koertega saime kokku aprillikuu lõpus. Vahepeal on suvi jõudnud alata ning lõppeda :)

Minu jaoks oli koerte pildistamine esmakordne, sest ma pole vist isegi kohanud varem inimest kellel nii palju koeri oleks :) Aga seda rohkem ma õppisin, isegi haukuma õppisin.

Ma teen iga päev pilte. Neid on kogunenud nii palju, et patt on neid ainult enda arvutis hoida, seega küpses mu väikses idee teha prossid. Olen ise suur-suur prossikandja ning armastan käsitööd. Materjal on prossidel vineer, pildid on peale kantud (mitte kleebitud, siin on oluline vahe), lisaks on nad saanud lihvi ja laki. Iga pross on kordumatu ehk kui kord üks pilt on sinna peale saanud siis teist korda ta oma teed sinna peale ei leia. Prossid on valminud suure rõõmu ning armastusega, panen kõik selle nendega kaasa ka. Jah, kaasa, sest need on ära anda. Näppida saab neid juba laupäeval Palamuse väljanäitusel (olen isegi seal) aga loomulikult võib mulle kirjutada või tänaval nööbist kinni haarata. Hind on neil pisikestel ka, igaüks on saadaval kümne euro eest.

Vahepeal oli mul suur agoonia, sest tindiprinter asub Haapsalus ning seda sai seal pühapäeval usinalt kasutatud aga kuna iga uue asjaga tekib ka praaki siis Tallinnas ei jäänud muud üle kui mu kallim läks tallinna printeripoodi ja tõi mulle ilusa ja läikiva printeri, tindika! Ma ei leidnud päälinnas mitte ühtegi kohta kus saaks raha eest ja teenusena kasutada tindiprinteri teenuseid. See on juba sama surnud nagu kassettmagnetoola.

Ma ei saa märkimata jätta, et suureks abiliseks olid mulle mu kõige kallim ning ka tema isa.

Praegu saate prosse näha siit:

http://www.facebook.com/media/set/?set=a.251389068239742.72796.176189005759749

Varsti üritan need ka ükshaaval üles pildistada ning kuhugi neile pesa meisterdada.