kes varastas jõehobu?

Me küll käime Haapsalus tihti, kui Haapsalus jalutanud ei ole me juba ammu ning tänu minu nõudmisele me aga täna just sinna sattusime. Uuendatud promenaad oli nii ilus, et olin nõus kohe Haapsallu kolima. Võimalus selleks justkui oleks aga tahtmist küll mitte - varsti on talv ning paljud kohvikud sulevad uksed, külalised kaovad ning tänavad jäävad nii vaikseks.

Lõunat nautisime Epp Maria Galerii hoovis. Nad seveervad toitu Liisu Arro keraamilistest kaussidest, juba see oli nauditav, toidust rääkimata. Võtke sularaha kaasa, ka siis, kui soovite arve eest kaardiga tasuda, sest teenindus oli seal nii armsalt soe, et tipi mitte jätmine pani mu piinlikusest punastama.

Eelmisel nädalavahetusel olid Haapsalus Nostalgiapäevad, võtsin minagi sealt nii palju osa, et käisin kõige hädisemal täikal, mida ma eales näinud olen aga üsna uhkel ja kiirelt kulgeval nostalgjaautode paraagil. Viimasest olen siia ka pildid valin ning teisi pilte saab näha siin.

Olen Haapsalus, siin on Nostalgiapäevad. Õhtu aga tervitan juba Pärnut. Homme näeme, Tallinn.

Haapsalu, 2.jaanuar 2009

Talv on sel aastal ilus olnud. Nii märkamise mõttes.

Sain kikupiku käest laenudks lainurga. Uus vidin paneb kohe rohkme, pildistama, noh, kütab kirge üles. Käisime maal ja Haapsalus ja Padisel jne. Lainurk andis meile suurepärase võimaluse, pildistada üles Härra vanaisa kätetöö, trktor, mis on ehitatud autost GAZ AA (vasakul pilt, mille veebist leidsin). Vanadel eestlastel sai tallu ühest autost, kaks tarvilkku asja. Autos esiotsast traktor (tagumised rattad toodi ettepoole) ning auto kastist käru. Vanaisa ei ole enam ammu ning traktor ka seisab ja ajalukku jäädvustamiseks ei ole siiani mu käesutuses olnud lainurka, kuur on lihtsalt liiga pisike.

GAZ AA tegemisel saadi inspiratsiooni või suisa viksiti maha see FORD AA-lt.

Härra vanaisast rääkides, mees oli kui kokk kondiiter keevitaja :) Pidas mitut ametit, tegi autost traktori, pesumasina mootorist automaatse kaevu ehk maal ei pea ise kunagi kaevust ise vett pumpama, mootor teeb töö ise ära ning kunagi kipsis jalaga õppis ka Haapsalu salli kudumise ära. Muide, kaevu mootor töötab, kuigi meest ennast ei ole juba 21 aastat!

Avastasin blog.tr.ee-st fotojahi, ning kuna see on täna pealkirjaga tehnika, siis sobib minu tänane postitus ka imehästi teemasse.

üleval: Ilon Wiklandi pilt raamatust “Pikk, pikk teekond”
all: Sarah Haapsalu rongijaamas, 6.aprill 2008

Haapsalu, 6.aprill 2008

Mul on millest kirjutada aga mul ei ole lihtsalt jaksu millest kirjutada ning fotojahi magasin ka maha.

Cheers!

Alljärgnev postitus on juba pea nädalakese kükitanud mu mustandite seas…

Tallinn-Keila-Keedika-Haapsalu-Rohuküla-Keedika-Haapsalu-Pärnu-Reiu-Pärnu-Vändra-Olustvere-Viljandi-Sürgavere-Suure-Jaani-Suurejõe-Vändra-Rapla-Juuru-Mahtra-Pahkla-Tammiku-Tallinn

Ja aega selleks kõigeks oli reedest teisipäeva õhtuni, sinna vahele mahtus jaanipidu Haapsalu lossiplatsil (külm, Karavan, lõke), autentne jaanisimman Keedikas (võistlused, metssiga -söömiseks, kiik, õlu, vanus 70+, jalakeerutused murul, lõke, ainuke mis sisse ei sobinud olid kõhutantsijad). Muidu oli nii pro, et isegi hommikusöögiks pakuti grillitud kana ning kartulisalatit. Pildistasin pääsukesi ja tooli, hingasin sisse sääski ning vaatasin jalutavat kurge. Edasi läks juba kõik nii sujuvalt, et ei saanudki aru, kui ükskord olime Pärnus, külastasime alevit, ning ühel õhtul sõime Viljandis Tegelaste Toas paneeritud lillkapsaid ning kastsime varbaid järvevette. Nautisime päikeseloojangut Sürgavere külateedel ning uinusime emakodus. Korjasime maasikaid, sikutasime varvastega rohelist muru. Lõpuks jõudsime Mahtra sõja tallermaale, korjasime rukkililli ning jooksime viljas, leidsime vana veski ning mina avastasin taaskord, et metsavaheline väike väli on nüüd mets, koos minuga on kasvanud ka puud ning onn on ikka puu otsas, ei võta seda ükski torm. Sõime kirsikooki ja maksakastet, uudistasime rähni ning maarjakaskesid. Kell oli kaheksa peal kui Tallinna koduuksest sisse saime, ning minemisest oli möödas juba 4 ööd.

Täiendasin ka kaarti.

Haapsalu, 22.juuni 2007

Sellistel hetkedel mõtlen, et miks mitte elada Haapsalus. Siin on ainnult üks aga… puudub mingi kiirrong, mis tunniga Tallinna tööle viiks ja tagasi tooks.

jah, ma tean, et minus ei ole loodusfotograafi (ainult mina suudan päiksepaistelisel päeval teha pilti ISO 1600, juhtus noh) ning ma ei otsi seda ka endas, kuigi nagu näha siis viimase kolmel päeval juhtus vatupidist ning lindu ja looma jäi ka minu objektiivile jalgu: keila haapsalu maantee kurg, liha ja vorstiga loomastumine alevis ning tigu uksematil, arvutist võin leida veel tulpe ja nurmenukke. võrratu!