Ei saa ma siin vaikida ka Raini “koduküla” suursündmusest. Samal ajal kui Haapsalus kõlasid bluusi rütmid ja klubimuusika Kiltsil oli sealt 21 km eemal tõeline külasimman kuhu oli esinema kutsutud kuulsus, piletiks 5 eurot ning rahvast platisl rohkem kui eales varem. Tants kestis keskööni, meie kabujalakesed jäid nagu tavaliselt kõrvalt vaatajateks, sest allakirjutanul on karu jalalabale astunud ning vaatamata viimase aja väikestele katsetele ei ole tantsimisest midagi välja tulnud.

Meie väntasime need 21 km Haapsalust sinna ning see oli nii lihtne, 7 km ratta teed, siis randa, siis poodi, siis jälle poodi ja olimegi kohal :) Sealt ära minemine nii kergelt küll ei läinud, sest 44 km asemel saime sõita vaid 15, kui käis selline pauk, et ma arvasin, et meile tungitakse püssidega kallale aga tegelikult oli müra tekitajaks vaid Raini ratta tagumine rehv… ja nii me tagasi Tallinna bussiga jõudsimegi.

Lõunat nautisime Epp Maria Galerii hoovis. Nad seveervad toitu Liisu Arro keraamilistest kaussidest, juba see oli nauditav, toidust rääkimata. Võtke sularaha kaasa, ka siis, kui soovite arve eest kaardiga tasuda, sest teenindus oli seal nii armsalt soe, et tipi mitte jätmine pani mu piinlikusest punastama.

Eelmisel nädalavahetusel olid Haapsalus Nostalgiapäevad, võtsin minagi sealt nii palju osa, et käisin kõige hädisemal täikal, mida ma eales näinud olen aga üsna uhkel ja kiirelt kulgeval nostalgjaautode paraagil. Viimasest olen siia ka pildid valin ning teisi pilte saab näha siin.

Haapsalu, 2.jaanuar 2009

Talv on sel aastal ilus olnud. Nii märkamise mõttes.

GAZ AA tegemisel saadi inspiratsiooni või suisa viksiti maha see FORD AA-lt.

Härra vanaisast rääkides, mees oli kui kokk kondiiter keevitaja :) Pidas mitut ametit, tegi autost traktori, pesumasina mootorist automaatse kaevu ehk maal ei pea ise kunagi kaevust ise vett pumpama, mootor teeb töö ise ära ning kunagi kipsis jalaga õppis ka Haapsalu salli kudumise ära. Muide, kaevu mootor töötab, kuigi meest ennast ei ole juba 21 aastat!

Avastasin blog.tr.ee-st fotojahi, ning kuna see on täna pealkirjaga tehnika, siis sobib minu tänane postitus ka imehästi teemasse.

üleval: Ilon Wiklandi pilt raamatust “Pikk, pikk teekond”
all: Sarah Haapsalu rongijaamas, 6.aprill 2008

Mul on millest kirjutada aga mul ei ole lihtsalt jaksu millest kirjutada ning fotojahi magasin ka maha.

Cheers!

Tallinn-Keila-Keedika-Haapsalu-Rohuküla-Keedika-Haapsalu-Pärnu-Reiu-Pärnu-Vändra-Olustvere-Viljandi-Sürgavere-Suure-Jaani-Suurejõe-Vändra-Rapla-Juuru-Mahtra-Pahkla-Tammiku-Tallinn

Ja aega selleks kõigeks oli reedest teisipäeva õhtuni, sinna vahele mahtus jaanipidu Haapsalu lossiplatsil (külm, Karavan, lõke), autentne jaanisimman Keedikas (võistlused, metssiga -söömiseks, kiik, õlu, vanus 70+, jalakeerutused murul, lõke, ainuke mis sisse ei sobinud olid kõhutantsijad). Muidu oli nii pro, et isegi hommikusöögiks pakuti grillitud kana ning kartulisalatit. Pildistasin pääsukesi ja tooli, hingasin sisse sääski ning vaatasin jalutavat kurge. Edasi läks juba kõik nii sujuvalt, et ei saanudki aru, kui ükskord olime Pärnus, külastasime alevit, ning ühel õhtul sõime Viljandis Tegelaste Toas paneeritud lillkapsaid ning kastsime varbaid järvevette. Nautisime päikeseloojangut Sürgavere külateedel ning uinusime emakodus. Korjasime maasikaid, sikutasime varvastega rohelist muru. Lõpuks jõudsime Mahtra sõja tallermaale, korjasime rukkililli ning jooksime viljas, leidsime vana veski ning mina avastasin taaskord, et metsavaheline väike väli on nüüd mets, koos minuga on kasvanud ka puud ning onn on ikka puu otsas, ei võta seda ükski torm. Sõime kirsikooki ja maksakastet, uudistasime rähni ning maarjakaskesid. Kell oli kaheksa peal kui Tallinna koduuksest sisse saime, ning minemisest oli möödas juba 4 ööd.

Täiendasin ka kaarti.