Vaatasin just eelmise aasta esimesi pilte ning nagu ma juba korduvalt maininud olen on need pildid kui päevik ehk ma tean täpselt seda päeva, ma tean mis juhtus ja mis tuju mul oli. Vaatasin neid pilte ja sain aru, et eelmine aasta muutis nii mind kui inimesi minu ümber. Kõik on teisiti, tunne on teine ning elu on teine. Maailm on teine. Lihtsamast läks keerulisemaks.

26 päeva veel.

Pean endale seda endale korrutama, sest kui mulle töökaaslane seda täna ütles mõtlesin algule, et ta teeb nalja. 26 päeva veel ja ma lendan ära. Praegu ei oskagi selle üle rõõmus olla. Palju on pooleli, palju on katki.

AGA…

26 PÄEVA VEEL :) JEEEE!

Kõik toimus nagu vanasti ehk kirjutasin kõikide osalejate nimed käsitsi paberile ning tõmbasin imelisest loosipurgist ühe nime ning selleks nimeks on KRISTI ÜTT! Palju õnne!

Minu facebooki lehel käib loosimine. Seekord ma küll pildistamise sessiooni välja ei loosi, põhjuseks lihtne ajapuudus. Vaid 48 päeva on enne suure ärasõiduni jäänud ja ei tahaks ju võitjat järgmisest sügist ka ootama jätta. Aga siiski väikest kinki loosin välja küll.

Seega kui sa veel ei ole mu lehel “Meeldib” või “Like” vajutanud siis nüüd on täitsa õige aeg. Siis jaga facebookis postitatud samasugust pilti ning anna selle all teada ka, et oled jaganud. Loosipäkapikud alustavad tööd teisel advendil, seega on sul aega kuni 3.detsembrini.

Kallid teile!

Olen aru saanud, et vähemalt inglise keelsete raamatute ostmisel ei jaksa mina küll eesti ärisid toetada. Ei tööl ega ka eraelus. Tööl vannun ma vahest väga kõvasti kui vaatan eesti hindasid ja nüüd kus ma leidsin meile sobiva tarnja kes toob asjad ära nädalaga ning paremate hindadega kui eestlased annavad siis näitan kahekuuliste tarneaegadega eestlastele vaid tühja tellimust. Aga ka normaalse inimesena on võimalik saada häid hindasid. Elulistel põhjustel vaatasin Austraalia Lonely Planeti maksumust:

• Rahva Raamat: 25,19 EUR (raamatu saaks poest kohe)
• Kriso: 21,24 EUR (2-4 nädalat)
• Book Depository: 13,60 EUR (raamat saabus 6 päevaga ja ilma postimaksuta!)

Loomulikult ma valin Book Depository! Kõhklemata. Igatahes väga äge! Täna sain oma Austraalia kätte ning 80 päeva pärast võtan selle lennukisse lugemiseks. Mõnus.

Kaks õhtut on aga läinud meisterdamise tähe all. Uued prossid ja kõrvarõngad! Prosse on ka pilvekujulisi. Laupäeva õhtuks saab ehk pilte ka aga homme kobin ma kalli sõbranna sünnipäevale ja katsun nautida, mitte tööd teha.

Ja päeva lõpetame/alustame väikese naljaga.

Populaarne Austraalia telesaade, mees-mehe vastu etlemisvõistlus, on jõudnud finaali.
Kogu maa vaatab!

Finaalis on televaatajate lemmik – pastor Harris ja imekombel mingi suvaline aborigeen.
Antakse etlemisülesanne – teha vähemalt 4-realine luuletus, mis peab lõppema sõnaga “Timbuktu”

Kogu haritud seltskond teab, et tegemist on kuulsa pühakoha ja turismimagneti Timbuktu linnaga, aborigeenil pole sellest aga õrna aimugi.

Pastor alustab:
„I was walking in the dark
I was looking in my heart
I was reading bible through
On my way to Timbuktu.“

Rahvas rõkkab, et nüüd on võit pastoril!

Aborigeen kannab oma luuletuse ette:

„When Tim and I to Brisbane went
We saw some ladies there for rent
As them were 3 and us were 2
So I booked one and Tim booked two.“

Mul on siia nii mõnedki pildistamise pildid võlgu. Jah, päris need kus keegi poseerib ja mina teen pilte. Need päris pildistamise pildid. Mahti ei ole üldse, võhma ka mitte. Puhkus läks puhkamise peale ja töö aeg läheb nüüd töö peale, täiega. Saab selle septembri alguse mööda siis jagan ja sheerin.

Vahepeal olen ma siin peale töö oodanud tunni ajaga kohale jõudvat sushit rohkem kui 1,5h, käinud kallima vanaema juures (vt pilti), esivanematega teatris, valmis on saanud meie suvetuba (ootab sisu ka), kassi tõin suvitamast linna, buss pritsis mind täis kui ma sõitsin rattaga ja rääkisin samal ajal mobiiliga. Multy tasking on praegu üldse mu elus moes. Lapsehoidmine ja töö, no problem. Raamatukoguhoidjad on multitalendid. Pildistasin ma siin korra ka nii palju, et pidin nädal aega ranne fikseeritult ringi käima, valu tegi ja kaamera on raske, kuid rõõm mis pilditegemisest mu hinge poeb on nii suur, nii ületamatu.

Praegu veedan ma aga oma töövabasid tunde kodus, teki all telekast tulemas remondisaade The Block, ikka nii viis osa korraga. Kuid praegu on see kõige parem lõõgastus, vaatad kuidas teised rügavad, pisaraid valavad ja ise lähed õhtul voodisse ja hakkad töö peale mõtlema.

Varsti ma pildistan teid jälle.

P.S arvuti on ikka veel katki!