kes varastas jõehobu?

Jah, seljataga on Kaparock 2007 ning võime Pelikaniga uhkusega väita, et oleme kohal käinud juba pooltel (kaheksast neljal). Ja seda kõike tänu varalahkunud Genkudele, sest just nende nimi plakatil meelitas meid meeletus, pöörases muusikavajaduses Kohilasse. Nüüdseks on nn. festival kasvanud juba kahepeavaseks, sest ette on lisandunud Kapa klassika aga siiski, siiski, meid näeb Tohisoo mõisa muru ainult Kaparocki ajal võib-olla järgmine aasta ka rohkem aga eks see paistab siis kui aeg sinna on tiksunud.

Jõudsime sinna, kui kolmas bänd lõpetas, viskasime murule pikali ja sinna me jäime kuni eelviimase bändini (siis tõusime püsti – külm hakkas), lahkudes sealt vaid oma loomulike vajaduste rahuldamiseks – wc, söök, siider, jäätee, suhkruvatt. Bände oli nii tuntuid, kui tundmatuid, uusi ja uuesti kokkutulnud aga meelde jäid just sellises järjekorras meeldisid kõige enam: Ska Facktor, Vaiko Eplik & Eliit, Kriis (lihtsalt lõbus), Jäääär ja Bonzo (noh, vanas headuses)…. Malena (tutvustav tekst temakohta oli hoopis teine ja pani hoopis pettuma, ei olnud ju nii) Bedwetters (poisid on laval tugevad aga nende muusika ei ole minule)…  ja siin kuskil on need teised….

Ah, et miks ma armusin? Kellesse ma armusin? Mu süda kuulub jäägitult ikka Härrale aga südames oli üks pisike nurgake Genkude jaoks ja ta peab hetkel seda jagama Ska Faktoriga! Kus ma enne olnud olen? Võrratu!

Tip Täppi vihasena ajab mööda maja taga
Äpu ja postikana vapralt viina võtavad
Nii reede õhtust sujuvalt on saanud,
nii reede õhtust sujuvalt on saanud multikas

Ska Faktor – Reede õhtu

Pilt on Eplikus, kuna Ska Faktori ajal ma keskendusin rohkem nautimisele. :)

pilte ka

Scillingu võin ära märkida ristiga… ja juurde kirjutada tehtud! See, et õhtu igavalt ei kulge andsid märku meeletu vihmasadu enne Pärnut ning kohalik ja liiga ahne varblane, Pärnu söögikohas Treffpunkt Port Artur 2-s.

ahne varblane, pärnu

Ja oligi õigus! Scilling oligi täpselt see mida ma sellelt ootasin. Väikelinna meeleolu, puhkus ja hea muusika. Vihmapilved kadusid ning inimesed naersid, tantsisid ja pildistasid, sest esimest korda ma nägin rohkem peegelkaameratege inimesi kui seepidega ning seda kõike väliõhuüritusel Kilingi-Nõmmmel.

Darren Hanlon

Õhtu staariks oli kindlasti kohalik old lady, kes üritas müüa suitsu hinnaga 1 euro tükk, rabas noori tantsima ning paljastas aeg-ajalt oma intiimseimaid tsoone. Austraalia poisi Darren Hanloni esinemise aegu toodi kohale aga politsei mees, kes proua ära viis. Inimesed küll üritasid selgitada, et las proua tantsib aga mundrikanda jäi enesele kindlaks, sest rahva seast oli tulnud telefonikõnesid, kus paluti proua ära toimetada.

old lady

Esinejad olid KÕIK head. Pildil olevat Darren Hanloni saab Eestis taas nähe juba 4.augustil klubis Juuksur. Vähemalt nii on kirjas mehe myspace´i profiilis. Mina panen selle oma kalendrisse kirja ning soovitan seda teil ka teha.

PILDID

Et asi kokku võtta pean ära mainima seda, et vanad ja väsinud käisid taas kontserdil tuuldumas. Me ei tee seda just liiga tihti, sellest andis aimu see, et sissepääs (Rock Cafe) on teises kohas (eelmises kohas oli lett ära tõstetdud) jne. Aga vead said parandatud ja leidnud lõpuks sissepääsu nägime seda mida tahtsime näha, olime seal kus tahtsime olla, mitte et pooleteisetunnine ootamine vales kohas aga õige seltskonnaga just tore ei olnud aga siiski. Sissepääsuks pidid nime ütlema: “Tere, ma olen Koidula!”. Olime taas rõõmsad, õnnelikud ja autoga. Heli oli tore, bändid olid omas headuses, just nii nagu peab. Isiklult aga tundsin end osana massist, kuna kogemata nägin ka välja justkui rockitibi mustas, liialt mustade kulmude ja tehislikku värvi peaga aga see on see, millest ma ei tahtnud ju kõnelda… Agent M ja Sõpruse Puiestee, ei saa neid ju ära mainimata jätta, sest nemad olidki need omas headuses bändid.

Kodutee oli taas huvitav, ei saa öelda, et igav. Härra sai trahvi, sest üks asi jäi kahe silma vahele ja balta tseburekk, beljaš ja lihapirukas.

Elu keeb ja kõneleb.

Bailasin eila mööda linna. Mängisin (või olingi) naine, teetasin ja pläkutasin tüdrukutega kohvikus (Cafe Peterson, Narva mnt. ja klaverimäng), olin rõõmus, õnnelik ja kapriistar. Saadud ettepanek/kingitus oli meeliülendav, te neiud oskate vajutada just kõige õigematesse kohtadesse aga kahjuks tegi sama teema mind tööl kurvaks, sest sain lõplikult aru, et tudeng ma ju enam ei ole ning koos palgaga kaaseneb see, et E-R ollakse kinni ja vankumatu. Ma teadsin juba varem, et mulle ei sobi kindlad kellaajad… oleksin pidanud alla andma oma kutsumustele juba siis kui sai gümnaasium lõpetatud ning v-o oleksin ka kunagi siis iseenda peremees aga amet ja kohustused on selliseks eluks valed. Asi on minu valikutes, mitte töös…

Öine linn viis mind lõpuks Krahli, ans. Andur kullake, esitles seal oma plaati, lisaks veel Pia Fraus ja muud lojused. Avastasin tuttavaid nägusid keda ma ei tunne aga samas nagu tunnen ka – blogijad. Veider, kardan, et ka keegi võib mind rahva seast nii eralada – hirmutav. Rahvast oli rohkem kui inimesi, kuulsusi ka (või on nad siiski pigem inimesed keda kõik tunnevad. Eesti on ju nii pisike ja neile ei maksta 100 000.- lihtsalt kohale ilmumise eest.) Bailasime rõdul kuni Pia ja Fraus olid otsas ning pidu alles kees kui lahkusime suures tuhinas, möödusime lenneldes rahvamssidest, kes popile peole tahtsid sisse saada, tundsime ennast prominentidena, kes siis suunal VonKrahl – Kopli koju jalutasid, vahepeatusega Balta, kus härrased (Härra ja naabrimees) tseburekki ja muud rasvast haukasid. Miks jala? Keegi enam tea kus ja kellelt see idee tuli aga kella kahe aegne koju jõudmine varbad kinga otstes oli siiski meeliülendav, just protseduur nende eemaldamise näol oli parim, mis õhtu lõoetada sai. Ma ju räägin endale pidevalt, et kontsaga saapad ei ole minu jaoks, sest selliseid jalutusi ju tuleb veel ja veel ette… aga täna alevisse, et siis homme taas baila-baila tagasi pealinnas olla.

Naabrimees rääkis ka.

Leidisn pilte netiavarusest: Aron Urb

Ajakirjanduses ja Noorteöö lehel on kirjas, et tänaõhtune kontsert Koplis (kus esineb muide Vainola ise) on mõeldud vene noortele aga ei ole nii, tegelikkuses on kutsustud kõik noored, kõigist rahvustest… vähemalt selliseid signaale edastab tugevalt üks korraldaja. Nii, et noored eestlased… tulge Koplisse! Ja visake kasti oma arvamus Koplist kui urkast ja patupesast.