Archive for the 'loomad' Category

Published by Liina on 19 Aug 2008

otsime kodu

Kiisud Kopli tänaval, minu maja ees. Nende ema on eriti sõbralik, mis on aastate pikkuse inimeste toitmise tulemus. Kahjuks ei saa meie maja inimesed aru, et kass vajab kodu, mitte ainult süüa. Otsime kodu!

Published by Liina on 22 May 2008

kajakas

Koplis üks kajakaks minu maja ees nutab. Mina ei tea kuidas aga ta poeg on sattunud maha ja tema ei saa midagi teha. Juba eile õhtul. Küsisin targemate käest nõu, öeldi, et pole midagi teha, sest tõenäoliselt on pesa katusel (muidu roostikus), kui oodata, et loodus nüüd sekkub, kas kassid või midagi muud. Kajakas ei saa pojale ka süüa minna tooma, sest teine lind ju teda valvama ei tule. Kisa on kohutav.

Seal Koplis ka juhtub.

Published by Liina on 23 Apr 2008

minust ei saa kunagi loodusfotograafi

loodus on tore ja seal müttamine on ka tore aga mul ei jätku kunagi piisavalt püsivust, et saaksin millegi korralikuga hakkama (vt. pilti). Fotol on kollane liblikas, kuid õnneks oli esimene sellekevadine liblikas mis ma märkasin kirju (=seiklusrikas suvi?).

Teemaväline: siin pildil on kõik täpselt nii nagu peab.

Published by Liina on 10 Jan 2008

“imeline orkut”

Õhtul kolasin orkutis aga uudishimu maksis kätte. Täna hommikul kummitavad mind värdjalikud pildid, mis tehtud koos surnud loomaga, kitsega, kes bemari ette jäänud. Pildid tõendasid ainult üht: inimesed ei ole võimelised muutuma.

Published by Liina on 16 Dec 2007

Nunnu otse Hoiupaigast

Käisime täna Härraga Loomade Hoiupaigas ja üks pisike õrn hing leidis tänu sellele käigule endale armastava perenaise ja sooja kodu ehk Nurrule on nüüd leitud väärikas järglane, olen selles rohkem kui kindel.

Ma ise kartsin seda käiku, kogusin julgust, sest tunnen ennast ja arvasin, et ei saa seal oma emotsioonide taltsutamisega hakkama. Nii palju on neid õrnu hingi ju seal… aga kõik läks hästi. Kiisusi oli seal igas vanuses aga Nunnu tuli sülle ja sealt ta enam ei lahkunud enne kui olime alevis ja pidin ta emale üle andma, kuigi paistab et just inimese lähedus on talle oluline, tõeline sülekass, tugeva nurrumootoriga.

Kasside elu-olu oli hoiupaigas parem kui ma lootsin (aitäh, neile, kes selle seal ilusaks on teinud) ja inimesi käis seal palju. Võib-olla just nende inimeste pärast oli minul natuke kergem… kui neid seal käib, järelikult on ka kodusid kuhu neid õrnu hingi oodatakse.

Nunnu (nimi võib veel muutuda, ei tunne veel seda hinge ja võib-olla ei võta kiisu seda omaks või see nimi lihtsalt ei sobi temaga) leiti Tallinnast, tänavalt… võta loom varjupagast!

Viimasel kuul ongi siin ainult kassipildid olnud… aga kõik see on hetkel mu ümber ja südames.

« Prev